Mõttemõlgutus…
„Paljude kaasaegsetega suheldes tegin huvitava tähelepaneku:
valdav enamus meie kodanikest lootis ja loodab Eestile helget tulevikku. Kuid kunstlikult moodustunud ideede ja suurte valede levimise tõttu seostavad nad oma unistused tarbijaühiskonna ehitamisega Lääne mudelile. Ükski kodanik isegi ei mõtle asjaolule, et sellise elustruktuuri ilusa ümbrise taga on salakavalad globalistide plaanid ja vale suhtumine ellu.
Pärast Lääne ja kaasaegsete kodumaiste teabetoodetega tutvumist otsustasid inimesed, et tõeline õnn seisneb pöördumatus tarbimises. Ja inimese jaoks ei ole lihtsalt muud õnne. Kuid nüüd vaid rumal ei näe, et meid kõiki peteti palju aastaid. Meie esivanemad, kes ehitasid järeltulijatele helge tuleviku suurte saavutuste ja suurte ohverdustega, olid tegelikult julma süsteemi orjad. Enda ARVATES OLEME vabad isikud.
Niinimetatud vabadele isikutele ei tule isegi pähe, et ideaalne tarbija on ideaalne ori. Veelgi enam, ori ei ole teadlik oma ahelatest. Tarbijaühiskond on ühiskond, mis ei ole võimeline reaalseks arenguks, sest see koosneb inimestest, kes ei võitle kunagi sotsiaalse õigluse eest. vaid üksnes kasumi eest. Sellises ühiskonnas lakkab inimene olemast inimene – ta muutub ainult väikeseks mutriks tohutus turu käibemehhanismis, mis põhineb halvimatel inimeste omadustel, täielikul pettusel ja ärakasutamisel.
Meie rahva eluviis, meie traditsioonid, ajalooline kogemus on vastu häbitusele, mis õitsevad kapitali vallutatud riikides.
Mida on tehtud, et “harida” tervet põlvkonda mõtlematuid tarbijaid? Kõigepealt oli vaja hävitada rahva kultuur. Tõeline kõrgklassi kirjandus asendati vulgaarsuste lugemisega või hakati suurteoseid tõlgendama sobivaks tarbijaühiskonna mentaliteedile ja propagandale. Nii juhtuski, et filmis „Tõde ja Õigus” sai töökast ja tõde otsivast Andresest negatiivne tegelane. Et võõrutada noori lugemisest oli parem panna neid vihkama. Lõppude lõpuks ei õpi mittelugev inimene kunagi hindama emakeelt – see on unikaalse võimsa kultuuri peamine alus, eelmiste põlvkondade tarkuse ladu. Inglise keele vohamine kõikjal , show-äri ja postmodernismi perverssused – kõik see on vaimse inimese asendanud tarbijahulluga.
Koolid pole enam teaduse templid, need on muudetud karjeristide ja tarbijate loomise kohaks, kus isemõtlemine ja tõde on tagaplaanil. Kool ei kujunda lastes õiget maailmavaadet, seal nad külvavad kaost ja hirmu elu ees ühe eesmärgiga – vältida tugevdatud terviklike intelligentsete isiksuste kujunemist.
Maskikandjate hordid näitavad, et kool on “head” tööd teinud ja isemõtlemisvõime alla surunud.
Noori kujundavad nüüd rumalad seeriad, jutusaated, arvutimängud. Mõelge sellele, sest kui inimesed on üles kasvanud kohustuste puudumise õhkkonnas, ongi nad vaid tarbijad.
Kuid kultuuri hävitamisest ei piisa tarbijaühiskonna moodustamiseks. On vaja ärgata inimelu pahedele – ahnusele, vihale kõige väärastunumates vormides. Meedia vallandab inimestele luksuse, jõudeelu, julmuse ja propagandavood. Perekondlikud väärtused, meeste ja naiste kõrged moraalistandardid naeruvääristatakse ja kukutatakse kui valed. Inimväärse elu alus variseb kokku ja inimesed upuvad amoraalsuse prügikasti.
Infantilism, enesetapud, abort, perekonna kokkuvarisemine on kaetud lugudega valikuvabadusest ja südametunnistuse vabadusest.
Need loomingulised jõud, mida inimene võiks kulutada tõeliste väärtuste loomisele, kulutatakse asjadele, mille omamine ei ole mõistlik. Inimesed üritavad oma teadmatuse tõttu muutuda kapitali teenriteks.
Kõikvõimsa meedia abil viiakse masside struktureerimata haldamine läbi märkamatult, pannes avalikkuse teadvusesse müüte alkoholi, tubaka ja muude ravimite kasutamise lubatavuse kohta. Erootiliste naudingute ja illusoorse narkootilise õndsuse kultus on noortele peale surutud.
Tarbijaühiskonna edukas ülesehitamine ei tähenda
võitu, vaid purustavat lüüasaamist. Ja kui Eesti kodanikud unistavad enda ja oma laste helgest tulevikust, on oluline, et nad mõistaksid, et tarbimine on tee tühjusesse.
Inimesed peaksid võitlema kultuuri ja hariduse säilitamise, ajaloo austamise, seisma moraali eest kõigis selle ilmingutes. Ainult siis on võimalus kaitsta sotsiaalset õiglust ja saavutada ühiskonna tõeline õitseng.”
***
PS! Tänud, Mati Kivi (FB), kirjutise eest.
Kommentaarid puuduvad