Mees ja naine abielluvad või hakkavad lihtsalt ühe katuse all elama…
Joovastav algus. Lõpuks ometi saab teha kõike koos – ärgata, ennast tööks valmis seada, õhtusööki valmistada, koeraga jalutada, lugeda, aktiivseks muutuda või vedeleda nädalavahetusel voodis. Kuid selgub, et tegelikult ei saa see niimoodi jätkuda kaua…
Aeg-ajalt aga tahaks siiski üksinda teed juua, teha majapidamistöid või lihtsalt vaadata vihma, ilma et juures oleks armastatud teinepool.
Mõnda see nähtus hirmutab: kas armastus on tõesti möödas, kas argielu võib tundeid tapma hakata, kas abielu oli tõesti viga?
Mis toimub?
Kommentaarid puuduvad