On uduvihmade hallis süles
seal pea kohal kõrgel
mõrudaid laternaid hõõgvel
sulgsed tiivad kuldsed
ära on lennanud need
verre ja hinge ja südamesse
soe… soe… nii soe…
pihlane päike valgub üle
Ta laulu kuulen enda sees
kummardan ja tõusen ülesse
mulda sügavale surun juured
ning tõstan okstest käed
pärja laussilmini tõmban pähe
veripunastest päikestest
…põsel sünnimärk viietine
kuldsetel tiibadel järel lähen
Ingrid Prass
Kommentaarid puuduvad