Üks halo.. üks maailm..
see ümar valguspeegel
näed.. õitsevad iirised silmades
kui palmikuiks põimunud käed
ja pähe pandud keskpäevane päike
sääl salajutud vestlusringis.. kajakaga
ta lennutrajektoorid ümber pea
üks üles-alla kiikuv poi ääretul merel
ja jooksiku jalgaderingid veel
kauge kivi kutsuvad istumislohud
ning rohukõrtel kumav päikesekuld
kuskilt kuhugi pöörlevad rattad
sügavale elusse uppunud helide kaja
..üks halo ..üks maalim.
/Ingrid Prass/
Kommentaarid puuduvad