Üleväärsuskompleksi on põhjalikumalt uurinud Alfred W. Adler, Austria meditsiinidoktor ja psühhoterapeut, individuaalpsühholoogilise koolkonna rajaja.
Niisiis… üleväärsuskompleks.
Mis see on?
See on iseenda enesehinnangu ebaõige tõlgendamine. Illusioon. Seda isiklike omaduste ebaadekvaatse tajumise tõttu.
Iseloomulik on…
Ülemäärane enesekindlus enda üleoleku suhtes.
Ülemäärane veendumus oma mõistuse, ilu, loomingulisuse, ligitõmbavuse, jõu, unikaalsuse paremuse jne suhtes.
Käitumine nõnda nagu nemad üksi oleks loonud midagi suurt ja erilist.
Enda väljendamine teistest kõrgemal olevana, sest ei tunneta ennast piisavalt adekvaatselt.
Kaasnevateks nähtusteks on kiitlemine, egoism, egotsentrism, nartsissism, põlastamine, pseudoprestiiž.
Mis on selle taga…
Kui inimene näitab ennast väljaspoole paremana, kui ta tegelikult on, siis seda sellepärast, et ta tunneb ennast halvemana ja mitte piisavalt tugevana selleks, et konkureerida teistega millegi loomises, tootmises. Nii jäävad nad ühiskonnale kasu toomise mõttes kõrvale ega ole ühiskonnaga harmoonias.
Sellistel inimestel ei jätku sageli julgust, sihikindlust, iseseisvate otsuste vastuvõtmist elus.
Nad püüavad pidevalt probleemidest eemale minna, raskuste eest põgeneda (sarnane stressitundele). See toob kaasa nö petliku edu, mis kompenseerib enda ebatäiuslikkuse tunde.
Suhe teiste inimestega…
Sellised inimesed on sageli veendunud, et kõik on kohustatud neile midagi, et on neile tänu võlgu.
Nad ei taha endaga tööd teha, püüdes elus minna kõige kergemat rada mööda. Seda teiste arvel. Loovad sidemeid kasu eesmärgil, valades need üle palvetega ning enda muredega.
Juba lapsepõlvest alates toetuvad nad oma manipulatsioonides probleemidele, ajapuudusele, halvale seisundile jne. Kui nad satuvad probleemsesse olukorda, kus nad ei suuda lahendada seda teiste arvel, siis võivad kalduda pettusele, valedele, vargustele, väljapressimisele, santaažile.
Soov ise midagi korda saata või toota on neil väike või puudub hoopis, aga samas soov elada väärikalt ning tarbida on suur.
Sageli on sellised inimesed suhetes nendega, kes mingite kriteeriumide põhjal on neist allpool. Nad oskavad oma väärtusi hästi rõhutada. Sageli kasutavad ära inimesi, kellel on madal enesehinnang, et saada niimoodi nendepoolset kasu ning rahuldada enda emotsionaalseid vajadusi.
Kust see alguse võib saada?
Üleväärsuskompleks võib areneda juba varases lapsepõlves, lapse vale kasvatuse tõttu.
Kui talle osutatakse suurt tähelepanu, kiidetakse üleliigselt ning teenimatult, asetatakse laps teistest kõrgemale, sisendatakse, et tema on kõige targem ja ilusam.
Või siis vastupidi, see areneb aja jooksul välja alaväärsuskompleksist, alanduste kaudu. Sel juhul omandab üleväärsuskompleks alaväärsuskompleksi varjatud moondunud kuju ja võivad kaasneda järsud tujulangused, alusetud kadedushood, viha, teistes süütunde tekitamine, enese teostamine teiste alandamise kaudu (nõrgemate, eriti lähedaste suhtes võõraste juuresolekul).
Seega üleväärsuskompleks on tihedalt seotud alaväärsuskompleksiga ja on tegelikult selle pöördkujutis. Nad võivad esineda koos.
See on ka põhjus sellele, et kui me näeme alaväärsuskompleksi, siis võib sellega kaasneda rohkem või vähem varjatud üleväärsuskompleks ning ka vastupidi.
Toimetanud ja tõlkinud Ingrid Soosaar.
Allikad:
flogiston.ru
en.wikipedia.org
Kommentaarid puuduvad