Ülo Vooglaid Eesti püsimajäämisest ja elutervest korraldusest ühiskonnas

https://krot.info/fony/25964-fony-s-vasilkami-43-foto.html

Mida arvab oma ala tõeline asjatundja? Mis oleks tegelikult oluline?

Siinkohal refereering pikemast loengust, mida saab soovi korral kuulata-vaadata siin: https://www.youtube.com/watch?v=J0nczilViCU

Seda või mõnda muud Ü. Vooglaiu loengut võiks kuulata õõnsate pidupäevakõnede asemel, praegustel kriisiaegadel Eestis.

Ülo Vooglaid, sotsiaalteadlane, haridustegelane ja poliitik:

“Primaarne on isereguleerumine, mitte juhtimine”
“Loovus on see, mis viib edasi”. “Loomepotentsiaal on absoluutne eeldus ühiskonna edasiarendamiseks”
“Eesti rahvuslikuks põhirikkuseks on anne ja seda peab hoidma nagu silmatera, vastasel juhul ei ole Eestil väljavaateid. Väikerahval siin suurte hulgas peale vaimujõu väga palju muule loota ei ole.”
“On vaja, et saaks kujuneda haritud inimene. Aga nii, et ka anne jääks alles.”
“Kui on kuskil midagi täiesti nässus, siis ei maksa hakata korda juurde tegema. Siis on vaja anda vabadust.”
„Kui ametnikud ministeeriumi tasandil ei segaks, siis on Eesti haritlaskond võimeline korraldama täiesti normaalse haridussüsteemi.”
“See osa haridusest, mis tervet inimese elu määrama hakkab, kujuneb inimesel välja 3.-nda eluaasta lõpuks. Samuti on oluline üsas olemise periood. Need 2 perioodi on praegu täiesti tähelepanu alt väljas.”
“Hariduses on oluline arusaamine, mõistmine, seosed. Mineviku tundmine annab eelduse tuleviku aimamiseks, ettenägemiseks.”
“Inimene saab vastutada ja kaasa rääkida ühiskondliku elu kujunemisel siis, kui tal on võimalik otsustada. Aktiivsus ja vastutustunne kujunevad läbi otsustamise.
„Siinkohal meenutuseks, mida tähendab otsustamine.” Ülo Vooglaid: „Otsustamine on võimalik ainult valikusituatsioonis.
Sellel on 4 tunnust:

1) Inimene on küllalt vaba, keegi ei tule talle kallale ei nüüd ega hiljem, ei talle, lähedastele ega elukeskkonnale.

2) Tal peab olema lisaks vähemalt üks alternatiiv, teiste sõnadega: peab olema vähemalt kaks enamvähem võrdset võimalust.

3) Peab olema võimalus lisada alternatiive.

4) Peab olema nii palju taipamist, et mõista selle küsimuse olulisust – kui ei süvene, siis võib juhtuda väga palju halba… Kui sellest aru ei saa, siis annad oma hääle ükskõik kuhu…”
“Juba alla 3-aastane peab saama otsustada. Siis tekib tal ka vastutustunne.”
“Otsustamiseks on vaja teadmiste, oskuste ja kogemuste ühtsust. Haritud olekut, infomeeritud olekut ja kogenud olekut. Piisavalt selles teatud vastavas küsimuses. Teiselt poolt peavad olema ka õigused, kohustused ja vastutus. Kõik need peavad olema. Nii administratiivses kui ka moraalses mõttes. Ainult siis on õigus otsustamisnupule vajutada, valida. Kui nii ei ole, siis on tegemist fiktsiooniga.”
“Ei ole mõistlik täiustada petuühiskonda, vaid tuleb hakata üles ehitama ühiskonda, kus inimesed saaksid osaleda oma elu korraldamises. Osaleda, mitte pealt vaadata.”