Valge vein on sama tervislik kui punane. Mõlemad tüübid on oma suhkru- ja süsivesikute sisalduse poolest enam-vähem sarnased. Peamine erinevus punase ja valge veini vahel on seotud viinamarjade värviga. Tumedate viinamarjade kestad sisaldavad punast pigmenti ja punase veini valmistamiseks jäetakse need kääritamise ajal sisse.
Paljud arvavad, et heledaid veine valmistatakse eranditult heledatest viinamarjasortidest. Aga see pole alati nii. Kasutatakse ka tumedaid marju, aga valge veini valmistamisel kestad eemaldatakse. Kuid ka viinamarja viljalihas endas on kasulikke aineid. Viinamarja viljalihast valmistatud tselluloosi ekstrakt ei sisalda antotsüaniine, kuid sisaldab teist tüüpi polüfenoole.
Punases veinis leiduvad antioksüdandid lubavad valge veiniga võrreldes rohkem kasu, eriti südame-veresoonkonnale jm. Uurijate sõnul sisaldavad ka valge veini valmistamiseks kasutatavad viinamarjad südame ja veresoonkonna tööd kaitsvaid aineid. Barcelona ülikooli uuringu kohaselt võib valgel veinil olla suurem antioksüdantne võime kui punasel.
Valges veinis on aga kofeiinhape, millel on tervisele kasulikud omadused. Lisaks on valge vein tavaliselt madalama alkoholisisaldusega kui punane.
Kuid peale kasu võib valge vein tuua ka kahju, kui teda kuritarvitatakse. Tarvitada tuleks mõõdukalt, naturaalset valget veini: naistel kuni 100 ml päevas, meestel kuni 150 ml. Parem, kui tarvitada ülepäeva.
**
Kommentaarid puuduvad