Verev, väikeseõieline ja õrn lemmalts rahvaravis

Eesti looduses kasvab 3 lemmaltsa liiki:

1) Õrn lemmalts, Impatiens noli-tangere

Vaata kirjeldust ja levikut siit: https://elurikkus.ee/bie-hub/species/5232

2) Väikeseõieline lemmalts, Impatiens parviflora

Vaata kirjeldust ja levikut siit: https://elurikkus.ee/bie-hub/species/5233

3) Verev lemmalts, Impatiens glandulifera

Vaata kirjeldust ja levikut siit: https://elurikkus.ee/bie-hub/species/5231

Esimene neist on meil pärismaine liik, teised kaks aga võõrliigid (väikeseõieline pärineb Ida-Aasiast ja Siberist, verev aga Himaalajast). Verev lemmalts on eriti agressiivselt leviv invasiivne taim, tõrjudes välja kohalikku taimestikku ja kellest seetõttu teatakse, et temast on ainult tüli.

Aga siiski neil kõigil on raviomadusi. Kõige enam – õrnal lemmaltsal, kuid väikeseõielisel on peaaegu samad omadused.

Õrna lemmaltsa on ammustest aegadest kasutatud Uurali, Siberi, samuti Kesk-Aasia ja Kaukaasia rahvameditsiinis.

Lemmaltsa liike on kasutatud mesilaste jt putukate hammustuste leevendamiseks, samuti nõgesekõrvetusel ning luuderohu mahlaga kokkupuutel tekkinud lööbe korral. Teaduslikud uuringud kinnitavad, et lemmaltsal on efektiivne toime ka dermatiidi vastu. Kuid need pole ainukesed kasutusalad.

Rahvameditsiinis kasutatakse ürti – varsi, lehti ja õisi, kuid ka juuri. 

*

Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.