Hetkel pole teadlaste seas üksmeelt viiruste päritolu osas, kuid ühes asjas on eksperdid kindlad – see on kõige iidsem ja ohtlikum parasiit planeedil, kes saabus siia kosmosest. Neid peetakse meie planeedi aborigeenideks. Kui arvestada, et nendest algas siin elu, siis on see ju positiivne asjaolu.
Teadlased väidavad, et viirused on mikroskoopilised vormid, kes läksid oma arengus edasi erinevalt kõigest muust meie planeedi elu koidikul. Nad “kopeerivad ennast”, tungides bioloogilistesse organismidesse – bakteritesse ja taimedesse, loomadesse, inimestesse.
*
Sellised väikesed viirused nagu tuulerõuged läbivad meie rakumembraane hõlpsasti, samas kui koroonaviirus on palju suurem. Koroonaviiruse teatud osadel on aga inimese rakkude pinnaga “teatav biokeemiline” sarnasus, mistõttu nad lasevad selle sisse.
Koroonaviirus on piisavalt suur ja pärineb suurest perekonnast, mille esindajatega on paljud meist oma elu jooksul kohtunud ägedate või vähem ägedate respiratoorsete hingamisteede viiruste kujul ega teadnud isegi, et oleksime kokku puutunud viiruste “kroonitud” perekonna esindajaga.
Uurijad on enamikul täiesti tervetel inimestel tuvastanud adenoviiruste olemasolu kehas. Ehk siis viirused, mis võivad põhjustada kopsupõletikku ja tavalist külmetust.
Tervete inimeste organismis on pidevalt umbes 5 erinevat haigusttekitavat viirust, mis tänu imelisele inimese organismile ja loomulikule, mitmekesisele immuunsusele, püsivad kenasti vaos ja ei kujuta meile mingit ohtu. Nad ongi meie igapäevased kaaslased. Näiteks HPV viirused ja muud tegelased. See on täiesti normaalne nähtus.
*
Viroloogid on oletanud, et just viirused kiirendavad evolutsiooni horisontaalse ja vertikaalse geeniülekande kaudu, “rikastades” erinevat tüüpi elusolendeid geneetilise teabega üksteise kohta.
Viirustel on elusolendite arengus oluline roll.
Kui kõik viirused äkki kaoksid, muutuks maailm hoopis teistsuguseks – ja mitte tingimata paremaks.
Mis siis meiega ilma viirusteta juhtuks?
Ja mida tähendab “võitja tapmine”?
*
Kaasaegne meditsiin põhineb hirmul ja patoloogiatel ning teoorial, et ilm meie ümber on täis ohtlikke pisikuid, kes ainult ootavad, et meisse siseneda ja meid haigusega maha murda. Kas see on nii ka tegelikult?
Vaadates Covid-19 pandeemia hirmutavaid pilte, mis tänu meediale ja sotsiaalvõrgustikele kogu maailma silme all avanevad, võib arvata, et viirused eksisteerivad ainult selleks, et inimkond põlvili suruda ja tappa nii palju inimesi kui võimalik.
Viimase aastatuhande jooksul on viiruste põhjustatud haigused nõudnud lugematul hulgal elusid.
Mõned viirused on tapnud märkimisväärse osa maailma elanikkonnast:
– 1918. aastal langes Hispaania gripiepideemia ohvriks erinevatel hinnangutel 50–100 miljonit inimest,
– arvatakse, et veel 200 miljonit suri rõugetesse alles 20. sajandil.
Praegune Covid-19 pandeemia on vaid üks juhtum inimkonnale suunatud surmavate viirusrünnakute lõputu seerias.
Enamik meist, kui meile ulatataks võlukepp ja palutaks sellega vehkida, et vabaneda kõikidest viirustest planeedil, oleks meelsasti nõus.
Suure tõenäosusega oleks see saatuslik viga. Palju surmavam kui ükski kõige metsikumatest viirustest.
*
Wisconsini-Madisoni ülikooli epidemioloog Tony Goldberg ütleb:
“Kui kõik viirused äkki korraga kaoksid, oleks maailm ilus, aga seda ainult umbes poolteist päeva.
Siis me kõik sureks ja ongi kõik.
See kasu, mille eest vastutavad viirused, kaalub nende kurja kõvasti üles.“
Viroloog Mehhikost, Susana López Charretón: „Ilma viirusteta oleks meil lõpp.”
Enamik inimesi isegi ei tea, millist rolli mängivad viirused Maa elus, pöörates tähelepanu ainult neile viirustele, mis meid tapavad.
Viirushaigustest on tehtud hullemad, kui nad on, et hirmutada inimesi. Algusest peale on haiguste ja vaktsiininduse ajalugu saatnud andmete ja haigusjuhtude võltsimine, poliitika ja äri. Väga suur äri.
*
Peaaegu kõik viroloogid uurivad eranditult ainult patogeene ja alles hiljuti on mitmed teadlased otsustanud uurida viiruseid, tänu kellele me elame ja on elus ka meie planeet.
Tänu sellele väikesele teadlaste rühmale võime saada tasakaalustatuma ülevaate viiruste maailmast. Tuleb välja, et nende seas on ka häid ja selliseid on valdav enamus viirustest.
Kuid üht asja teadlased juba teavad – ilma viirusteta lakkaks meie planeet, nagu me seda teame olevat, olemast. Ja isegi kui me kavatseks hävitada kõik Maa viirused, oleks see peaaegu võimatu.
Kuid kujutades ette, milline oleks maailm ilma viirusteta, saame paremini aru, kui olulised on need meie ellujäämiseks ja kui palju peame veel õppima nende mikroskoopiliste, lihtsamate eluvormide kohta, kellega pole miski lihtne.
Alustuseks olgu öeldud, et teadlased isegi ei tea, kui palju viirusi on. Ametlikult on klassifitseeritud tuhandeid, kuid neid on miljoneid.
Penn State’i ülikooli viirusökoloog Marilyn Russink: “See on kallutatud hoiak: teadus on alati olnud peamiselt huvitatud patogeenidest.”
Teadlased ei tea ka täpselt, kui suur osa kõigist viirustest on inimestele ohtlikud. “Kui vaadata suurt hulka, siis statistiliselt on ohtlike viiruste protsent nullilähedane,” ütleb Briti Columbia ülikooli viroloog-ökoloog Curtis Suttle. “Peaaegu kõik olemasolevad viirused pole meile kahjulikud.”
*
KASULIKUD „ÕGARDID”
Vähemalt me teame, et faagid (bakteriofaagid, bakterirakke valikuliselt sihtivad viirused) on uskumatult olulised. Nende nimi pärineb kreeka keelest “õgima” ja seda nad teevad.
„Bakterite maailmas on nad kõige olulisemad kiskjad,” ütleb Goldberg. “Ilma nendeta oleks meil olnud raske.“
Faagid – peamine ookeani ja tõenäoliselt ka kõigi teiste meie planeedi ökosüsteemide bakteripopulatsioonide reguleerija.
Kui viirused äkitselt kaoks, kasvaks osa populatsioone plahvatuslikult ja suruks teisi alla, mis lõpetaks nende kasvu.
Ookeani jaoks oleks see eriti tõsine probleem, kuna üle 90% kogu elusmassist (kogu massist) on mikroorganismid. Ja need mikroobid toodavad umbes poole kogu planeedi hapnikust – tänu seda protsessi võimaldavatele viirustele.
Need viirused tapavad iga päev umbes 20% ookeani mikroobidest ja umbes 50% ookeani bakteritest. Nii toimides annavad nad hapnikku tootva planktoni jaoks piisavalt toitaineid ja toetavad seega elu planeedil.
“Kui surma ei ole, siis pole ka elu, sest elu sõltub täielikult materjalide ringlussevõtust,” rõhutab Suttle. “Viirused on sellise taaskasutuse jaoks väga olulised.“
Putukakahjureid uurivad teadlased on leidnud, et viirused on populatsioonitõrjes kriitilise tähtsusega.
„Kui mõni liik hakkab kasvama, tuleb viirus ja tapab nad ära“, ütleb Russink. See on ökosüsteemide jaoks väga loomulik protsess.
Seda protsessi nimetatakse “tappa võitja” ja see on väga levinud paljudes teistes liikides, sealhulgas meie oma – pandeemia on selle tõestuseks.
“Kui populatsioon muutub liiga suureks, paljunevad viirused ebatavaliselt kiiresti ja vähendavad selle mahtu, tehes ruumi kõigele muule, elamiseks,” rõhutab Suttle.
Kui kõik viirused äkki kaovad, kasvab kõige konkurentsivõimelisem liik kõigi teiste kahjuks.
“Kaotame kiiresti olulise osa oma planeedi bioloogilisest mitmekesisusest,” ütleb Suttle. “Kõik saab endale ainult mõni liik, ülejäänud surevad välja.“
Mõnede organismide jaoks on viirused üliolulised, ellujäämise või konkurentsivõime saavutamise seisukohalt.
Näiteks oletavad teadlased, et viirustel on oluline roll lehmadel ja teistel mäletsejalistel, aidates neil muuta tselluloos rohust suhkruks, mis metaboliseerub piimaks, ja aitab ka kehakaalu suurendada.
Teadlaste arvates on viirused olulised ka inimeste ja loomade tervisliku mikrobioomi säilitamiseks.
“Neid asju pole veel täielikult uuritud, kuid leiame üha rohkem näiteid selle tiheda suhtluse kohta viirustega kui ökosüsteemide olulise elemendiga,” ütleb Suttle.
Russink ja tema kolleegid on leidnud selle kohta kindlaid tõendeid. Ühes uuringus töötasid nad koos mikroskoopiliste seente kolooniaga, kes elas Yellowstone’i rahvuspargis koos teatud tüüpi rohuliigiga ja leidsid: viirus, mis seene nakatas, võimaldab rohul edukamalt vastu pidada geotermilise pinnase temperatuuridele. Kui kõik kolm elementi on olemas – viirus, seen ja rohttaim, siis võib rohttaim kuumas mullas kasvada, ütleb Russink. “Seen üksi, ilma viirusteta, seda teha ei saa.“
Russink ja tema kolleegid leidsid, et seened edastavad viirusi tavaliselt “pärimise teel” – põlvest põlve. Ja kuigi teadlased ei ole veel suutnud välja selgitada enamiku nende viiruste funktsiooni, võib järeldada, et nad teevad midagi seente abistamiseks. “Miks muidu taimed neist kinni hoiaksid?“
Ja kui kõik need kasulikud viirused kaovad, siis rohutaimed ja muud organismid, kelles nad praegu elavad, nõrgenevad ja võivad ka surra.
*
VIIRUSTE KAITSE ALL
Täieliku steriilsuse tingimustes ei ole ükski organism elujõuline. See tõestab meie vajadust kontakteeruda viirustega. Need on immuunsüsteemi jaoks ülitähtsad.
Inimkeha nakatamine teatud kahjutute viirustega aitab isegi mõningaid patogeene tõrjuda.
*
Kas teate, et arstidel on mõiste “tattnina vanus”?
See kestab 2- kuni 9-aastastel lastel, kui lapsed on sageli haiged. See on meie elu jaoks täiesti normaalne protsess. Nii saavad lapsed viirustega tuttavaks, toodavad nende vastu looduslikke relvi (immuunsus) ja kohanevad planeedi eluga.
Kui laps puutub bakteritega/viirustega kokku loomulikul moel, siis käivitub organismi nakatumisel terve rida kaitsemehhanisme. Nahk, suu, neelu ja nina limaskestad, aevastus-ja köhimisrefleks, seedetrakt, maks – kõik võtavad aktiivselt osa haigusetekitaja kahjutukstegemisest.
Väga paljud targad lastearstid peavad lastehaigusi organismi “koolituseks” ehk siis nendega toimetulekuga organism tugevneb ja omandab oskusi uute haigustega võitlemiseks. Nende arvates pole mingit mõtet organismi lastehaiguste eest hoida, ka ei vaja need haigused üldjuhul peale puhkuse mingit ravi.
Kõikidel haigustel võivad olla tüsistused, kuid üldjuhul ei ähvarda need terve immuunsüsteemiga, hästi toidetud ja sanitaarses keskkonnas elavaid lapsi.
Rohkem kui 40 aastase kogemusega epidemioloog dr. Antonina Järviste on öelnud üllatava lause:
“Kõik klassikalised laste nakkushaigused on millekski vajalikud.”
Siia kuuluvad sellised haigused nagu leetrid, tuulerõuged, mumps, punetised..
Asja uurimisel selgub, et seda väidet kinnitab hulk teadustöid ning lastehaiguste läbipõdemine tõepoolest kaitseb meid hiljem tekkiva vähi, astma, allergia, dermatiidi, ülitundlikkuse jmt eest.
Näiteks:
– Lastehaiguste põdemisel on kaitsev efekt astma ja allerigate vastu. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1119618/
– Lastehaiguste põdemine enne kolmandat eluaastat vähendab astmasse haigestumise riski 2 korda. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC26566/
– Tuulerõuged kaitsevad hilisemas elus tekkida võiva ajuvähi eest. https://www.bcm.edu/news/cancer/chicken-pox-may-reduce-risk-of-brain-cancer
https://medicalxpress.com/news/2016-03-history-chicken-pox-brain-cancer.html
– Tuulerõugete põdemine lapsepõlves vähendab vähiriski 34%. Lastel kolme külmetushaiguse põdemine aastas vähendab vähiriski 77%-82%.
Viirusliku gastroenteriidi põdemine vähendab vähiriski 57%.
Punetiste, mumpsi ja leetrite põdemine vähendasid tulevikus vähki haigestumise riski 17-39%. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/2066354
– Leetrite viirus ravib vähki. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3926122/
– Lastehaiguste läbipõdemine vähendab vähiriski täiskasvanueas.
Šveitsi uuringus leiti, et täiskasvanud on oluliselt kaitstud mitte-rinnavähi – suguelundite, eesnäärme, seedetrakti, naha, kopsude, kõrva-nina-kurgu ja teiste vähivormide – vastu, kui nad on leetreid (koefitsient, OR = 0,45), punetisi (OR) = 0,38) või tuulerõugeid (OR = 0,62) varem põdenud:
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/m/pubmed/9824838/
– Lapsepõlves leetrite ja mumpsi põdemine kaitseb surmavate infarktide ja insultide eest täiskasvanueas. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/26122188
– Alla 8-aastaselt tuulerõugete põdemine vähendab astmasse haigestumise riski 88%, allergilise nohu riski 84%, atoopilise dermatiidi riski 43% ja allergilise ülitundlikkuse riski 89%. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/22017482
– Kui laps põeb lapsepõlves tuulerõugeid, siis atoopilise dermatiidi risk väheneb 45% ning raske atoopilise dermatiidi risk väheneb 96%. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/20624648
– Lapsed, kellel juba oli atoopiline dermatiit, külastavad peale tuulerõugete põdemist arste atoopilise dermatiidi tõttu 83% harvem. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/20624648
– Tuulerõugete põdemine alandab peaajukasvajate tekkimise riski 47%. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4924393/
– Leetrite ja mumpsi viirused võivad päästa miljoneid elusid, sest neil inimestel väheneb risk saada insulti ja infarkti. (2015. aasta uuring ajakirjas Atherosclerosis).
– Ka Parkinsoni tõve risk väheneb tänu leetritele.
– Leetrid võivad ennetada vähki ja mumps võib ennetada naistel munasarjavähki.
– jne jne..
*
Tuleb välja, et sarnaseid uurimistöid on kümneid ja sadu.
Loodus on niimoodi seadnud, et lastehaigused on meie immuunsüsteemile läbipõdemiseks ettenähtud. Loodus on targem kui meie. Need haigused on meie immuunsüsteemi loomulikuks arenguks hädavajalikud.
*
Aastakümneid meisse sisendatud väide, et need hirmsad haigused (lastehalvatus, rõuged, jne.) kadusid vaktsineerimiste tulemusena, ei vasta tõele.
Kui vaadata haiguspuhangute ja surmastatistikat, siis sealt selgub, et enamus nakkushaigusi olid juba enne vaktsiini turule tulekut kadunud või kadumas. Suuresti tänu sanitaarreformidele (tänavate puhastus, kanalisatsioon, joogivee puhastamine, värskem toit) ja üldiste hügieenitingimuste paranemisele ( inimeste isiklik hügieen ning lahedamad elamistingimused).
Ja kadusid ka need haigused, millele vaktsiini ei loodud – katk, koolera, düsenteeria, sarlakid. Rõuged olid kahanemas, kuid pärast vaktsiini leiutamist hakkas rõugetesse suremine taas kasvama.
*
GB C-tüüpi viirus, tavaline inimese mittepatogeenne viirus, on seotud HIV-nakkusega inimeste AIDS-i arengu aeglustumisega.
Lisaks on teadlased leidnud, et GB C-tüüpi viirusega inimesed surevad väiksema tõenäosusega, kui nad nakatuvad Ebola viirusesse.
Ligikaudu samamoodi muudab herpes hiired vähem vastuvõtlikuks teatud bakteriaalsete infektsioonide suhtes, sealhulgas muhkkatkule ja listerioosile (tavaline levinud toidumürgituse tüüp).
Muidugi on ebaeetiline läbi viia sarnaseid katseid inimestel, kes on nakatunud herpesviirustesse, muhkkatku ja listerioosi. Uuringu autorid oletavad, et inimestel oleks sarnane pilt.
Herpesviirus muudab hiired ja tõenäoliselt ka inimesed teatud bakteriaalsete infektsioonide suhtes vähem vastuvõtlikuks.
Näib, et ilma viirusteta oleksid nii inimesed kui ka paljud muud elusolendite liigid vastuvõtlikumad erinevatele haigustele.
*
Lisaks on viirused üks kõige lootustandvamaid ravimeid teatud haiguste korral. Faagiteraapia kasutab bakteriaalsete infektsioonide hävitamiseks viiruseid.
Tänapäeval on see kiiresti arenev teadusuuringute valdkond. Seda mitte ainult patogeenide kasvava resistentsuse tõttu antibiootikumide vastu, vaid ka seetõttu, et bakteriofaage saab täpselt reguleerida teatud tüüpi bakterite sihtimiseks – erinevalt antibiootikumidest, mis hävitavad valimatult kõiki baktereid.
“Kui antibiootikumid ei suuda midagi teha, päästavad viirused inimelusid,” ütles Suttle.
„Onkolüütiline viirusvähiravi, mille käigus nakatatakse ja hävitatakse ainult vähirakke, on samuti vähem toksiline ja efektiivsem kui muud vähiravid.
Kahjulike bakterite või vähirakkude hävitamisele suunatud raviviirused toimivad nagu “mikroskoopilised tiibraketid, mis sihivad ja tabavad täpselt sihtmärke“, märgib Goldberg.
“Me vajame viirusi, mis viivad meid teraapia uude staadiumisse, uue teraapia põlvkonda.“
*
Kuna viirused muteeruvad ja paljunevad pidevalt, moodustavad nad tohutu geneetilise innovatsiooni hoidla, mida teised organismid saavad kasutada.
Viirused tungivad teiste olendite rakkudesse ja võtavad üle nende paljunemisvahendid.
Kui see juhtub sugurakus (munarakk ja sperma), saab viiruskoodi põlvest põlve edasi anda ja muuta selle püsivaks osaks.
“Kõigil organismidel, kes võivad nakatuda viirustesse, on võimalus võtta viiruse geene ja kasutada neid enda kasuks,” ütleb Goldberg.
“Uue DNA lisamine genoomi on evolutsiooni põhiline viis.“
Teisisõnu mõjutab kõigi viiruste kadumine kogu meie planeedi elu evolutsioonipotentsiaali. Sealhulgas ka homo sapiensil.
Viiruselemendid moodustavad umbes 8% inimese genoomist ja imetajate genoomid tervikuna on rikastatud umbes 100 000 geenijäägiga, mis kunagi kuulusid viiruste hulka.
Viiruste kood on sageli DNA passiivne osa, kuid mõnikord annab see kehale uued, kasulikud ja isegi olulised omadused.
Näiteks 2018. aastal tegid kaks uurimisrühma iseseisvalt hämmastava avastuse – viiruse geen kodeerib valku, millel on võtmeroll pikaajalise mälu moodustumisel, edastades teavet närvisüsteemi rakkude vahel.
Kuid kõige silmatorkavam näide on seotud imetaja platsenta evolutsiooniga ja geeniekspressiooni ajastusega raseduse ajal inimestel.
On tõendeid selle kohta, et oma võime paljuneda (elus)järglaste sünnitamise (mitte näiteks kudemise, pungumise või munemise jne) abil võlgneme tänu geneetilise koodi jupile, mis oli võetud iidsetest retroviirustest, millega meie kauged esivanemad olid nakatunud enam kui 130 miljonit aastat tagasi.
Nii kirjutasid selle avastuse autorid 2018. aastal ajakirjas PLOS Biology: „On väga ahvatlev spekuleerida selle üle, et rasedus inimestel oleks võinud kulgeda täiesti teisiti (või isegi poleks üldse olemas), kui meie esivanemaid poleks evolutsiooniprotsessis puudutanud retroviiruse pandeemiate ajastu.“
Eksperdid usuvad, et selliseid geneetilise koodi tükke võib leida mitmerakulise elu kõikides vormides. “Neil on ilmselt palju funktsioone, millest me midagi ei tea,” rõhutab Suttle.
*
Teadlased on just-just hakanud avastama viise, kuidas viirused aitavad meid elus hoida.
Lõppkokkuvõttes, mida rohkem me kõikidest viirustest (mitte ainult patogeenide kohta) teada saame, seda paremini suudame teatud viirusi rahumeelsetel eesmärkidel kasutada ja arendada tõhusat kaitset teiste viiruste eest, mis võivad põhjustada uue pandeemia.
Veelgi enam, rikkaliku viirusliku mitmekesisuse uurimine aitab meil mõista sügavamalt meie planeedi, selle ökosüsteemide ja organismide toimimist.
Suttle sõnul on “meie endi huvides vaja natuke pingutada, et mõista, mis toimub ja mis meid ees ootab“.
Iga asi on millekski hea…
***
Kogunud, toimetanud ja tõlkinud Ingrid Soosaar.
Allikad:
https://www.bbc.com/future/article/20200617-what-if-all-viruses-disappeared
https://www.bbc.com/russian/vert-fut-53180768
https://www.interfax.ru/russia/699721
https://webzone.ee/vaktsineerimisest/uurimustoo.htm
https://www.medicalnewstoday.com/articles/282751
https://www.vaktsineerimine.ee/lastehaigused-on-tervisele-vajaliku
Kommentaarid puuduvad