Byron Katie mõtteterasid elust ja olemisest

• 

  Uurimine avab meile maailma, mis on lahkem kui me kunagi seda endale ette kujutasime.

• Ma olen oma valu allikas, absoluutselt kogu oma valu.
• Eneseteostamine ei oma mingit jõudu, kui seda läbi ei elata ega kogeta.
• Me kannatame ainult selle usu tõttu, et meie elus on midagi puudu. Tegelikkuses on meil alati kõik vajalik olemas.
• Mida nad minust mõtlevad? Keegi ei mõtle minust! Inimesed näevad ainult iseennast – nad ei näe mind.
• Mida rohkem on teadvuses pimedust, seda rohkem on valu.
• Tühjuses ei ole küsimusi.
• Kui te usute, et keegi või miski muu põhjustab teie probleemi, siis muutute iseenda ohvriks.
• Kui me oma tulevikus midagi kardame, siis me juba kogeme seda, mida me ei taha selles tulevikus näha.
• Elu on armastus, mu kallid. Kõik ülejäänu on kujuteldav segadus.
• Pole midagi, mida ei saaks andestada. Meie tõeline olemus on armastus. Selle vastu ei saa midagi teha.
• Armastust ei saa demonstreerida – te saate ainult lahustuda armastuses.
• Kui te ei võta kriitikat kui kingitust, siis ei saa sellel lõppu olema.
• Stress on äratus, mis ütleb teile, et olete seotud millegagi, mis ei ole teie jaoks loomulik.
• Meie lähedased ja lähedased saavad vajutama kõikidele meie nuppudele, kuni teadvustame, mida täpselt me enda kohta teada ei taha.
• Sel hetkel, kui hakkate ennast kaitsma ja vabandusi otsima, õhutate sõda enda sees, oma kodus ja oma perekonnas.
• Peale meie endi mõtete ei kohta me midagi. Välismaailm on siseelu projektsioon.
• Kui teid rünnatakse ja märkate, et armastate neid kogu südamest, on teie töö tehtud.

*

Tõlkinud Ingrid Soosaaar.