Vanarahvajutt teab rääkida, et rukkililled, rahvapäraselt ka rukkisinised on tekkinud viljapõldudele pudenenud sinistest taevakillukestest. Rukkilill, Centaurea cyanus, kuulub jumikate perekonda. Rukkilillede õitseaeg lõpeb tavaliselt septembrikuuga. Õietolmuanalüüsid kinnitavad, et rukkilill kasvas Eesti pinnal juba pärast jääaega ja muutus kindlasti arvukamaks umbes 5000 aastat tagasi, kui inimesed hakkasid siin rukist kasvatama. Eestlaste rahvuslill rukkilill on kaunis ja […]
Esimesena kirjeldas jumikaid teaduslikult Linnaeus. Jumikad, Centaurea, näevad tavaliselt kenad välja, mistõttu kasvatatakse mõningaid jumikaid ka aedades. Jumikast koos teiste samaaegselt õitsejatega saab suurepärase kuivlillede kimbu. Paljud jumikad on putukatele tähtsad toidutaimed. Sellepärast soovitatakse väikepõllumajanduses lubada jumikatel, näiteks rukkilillel, kasvada põlluservas või isegi põllul, sest on ilmnenud, et kahjurputukad söövad pigem rukkililli kui nende läheduses […]
Inimesed on porgandeid tarvitanud umbes 4000 aastat. Seega õppisid inimesed porgandeid kasvatama juba ammu, kuid see ei takista neil tänaseni selle taime metsikuid liike kasutamast. Neid on maininud juba vanad kreeklased ja roomlased. Iidsetel aegadel peeti metsporgandit populaarseks afrodisiakumiks. Alguses kasvatati neid ravimtaimena ning seejärel toidu- ja söödataimena. Metsporgand, Daucus carota, kasvab Eestis peamiselt lääneosas […]
Aed-moorputk ehk pastinaak, Pastinaca sativa subsp. sativa, on kollakasvalge porgandit meenutava lihaka peajuurega taim. Välimuselt hästi sarnane on ka Eestis looduslikult-metsikult kasvav kollaste kobarõisikutega harilik moorputk, Pastinaca sylvestris ehk Pastinaca sativa subsp. sylvestris https://eseis.ut.ee/efloora/Eesti/species/2486.html. Silmapaistvaks ei muuda taime ainult tema kõrgekasvulisus, mis teiste heintaimede seast välja paistab, vaid üleni kollakasroheline värvus ning õite veidi teist […]
Salvei perekond kuulub huulõieliste taimede sugukonda. Nimi „salvia” ise tuleb ladinakeelsest sõnast „salvara” – tervendama. Salvei kasulikud omadused hõlmavad palju laiemat kasutusvaldkonda, kui me olema harjunud arvama. On võimsaid ja väga üllatavaid võimalusi. Vahemeremaades on egiptlased, kreeklased ja roomlased salveid iidsetest aegadest ravim- ja vürtsitaimena kasutanud. Seda põletati võõraste lõhnade eemaldamiseks. Tõepoolest, kui köögis paar […]
Harilikul leesikal, Arctostaphylos uva-ursi, on rahvasuus palju nimesid: jahumari, kanaplehed, karukõrvad, karupohlad, kukeleesikas, leehikevarred, leesehain, leesikpohlad, liivikas, makipohlad, seapohlad, tedrepohlad, tsiapaloka`, tuhklehed, tuhkpoognad, vuliuliursid. Leesikataim sarnaneb välimuselt pohlaga, kuid erinevalt pohlalehtedest on leesikalehtede rootsupoolne ots kiiljas, pohlal aga ümarad, ka on pohlalehed suuremad ning altpoolt tumedate näärmetäppidega. Kui pohlamarjad on hapukad, siis leesika marjad on […]
Harilik kirikakar, Bellis perennis. Teisi nimesid: margareeta, margariita, mariienroos, maarjaroos, maarjalill, jaanikakar, armastuse oraakel. Germaani hõimudele kuulutas kirikakar oma kollase südamikuga nende päikesejumala Balduri kohalolu ja kandis nimegi Balduri silm. Kirikakar on tuntud armastuse oraaklina, kuna ta on pühendatud armastuse ja viljakuse jumalanna Freyale. Skandinaavia mütoloogias õitses see lilleke armastuse, ilu, viljakuse, kulla, sõja ja […]
Ravitsevaid omadusi on nii aaskannikesel, Viola tricolor kui ka põldkannikesel, Viola arvensis. Vaata kirjeldusi siit: Aaskannike https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/8216 Põldkannike https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/8201 PS! Aaskannike moodustab põldkannikesega kergesti hübriide. Aaskannike on Ingeri ja vabamõtlejate sümbol. Aaskannike on tõeline rahvameditsiini pärl. Ravimtaimena on seda tuntud juba iidsetest aegadest. Kannikese kirjeldusi leidub sageli keskaegsete arstide töödes, kes kasutasid seda mitmesuguste tervisehädade […]
Maailmas on umbes 350 liivatee liiki. Eestis kasvavad liivatee liigid on: Thymus serpyllum – nõmm-liivatee (tavaline). Vt kirjeldust ja levikut: https://eseis.ut.ee/efloora/Eesti/species/4552.html Thymus vulgaris – aed-liivatee ehk tüümian (kultuurtaim) Thymus pulegioides – paljalehine liivatee (hajusalt). Vt kirjeldust ja levikut: https://eseis.ut.ee/efloora/Eesti/species/999.html Thymus × citriodorus – sidrun-liivatee (kultuurtaim) Välimuse järgi võib looduses kasvavaid erinevaid liivatee liikisid olla keeruline […]
Suure mungalille, Tropaeolum majus, kodumaa on Lõuna-Ameerika, pärineb Andidest Boliiviast põhja pool Colombiani. Kasvab laialdaselt Mehhikost Kesk-Tšiili ja Patagooniani. Teda leidub nii troopilistes metsades kui ka kuivadel aladel, ulatudes mõnikord mägismaal lumepiirini. Eestis kasvatatakse teda dekoratiivtaimena aedades, aga teda on leitud ka meie loodusest https://elurikkus.ee/bie-hub/species/8035 Vähesed inimesed teavad, et suurel mungalillel on palju suurepäraseid raviomadusi, […]