Rubriik: Ravimtaimed

Eestis kasvab 3 katkujuure liiki: 1) Petasites hybridus – harilik katkujuur https://elurikkus.ee/bie-hub/species/6161 ja https://eseis.ut.ee/efloora/Eesti/species/1286.html 2) Petasites spurius – villane katkujuur https://elurikkus.ee/bie-hub/species/6162?lang=et ja https://eseis.ut.ee/efloora/Eesti/species/8418.html 3) Petasites albus – valge katkujuur (metsistuma kalduv ilutaim) https://elurikkus.ee/bie-hub/species/6160?lang=et Ravitsemiseks kasutatakse harilikku katkujuurt, kes on tegelikult meie looduses invasiivne võõrliik, ta kasvab tavaliselt suurte kolooniatena. Katkujuured on ühed esimesed õitsejad, aprillis […]

Juba üle 3000 aasta tagasi, iidsetel aegadel hinnati aaloed kõrgelt oma raviomaduste poolest. Nende mahlakate taimede ümber hõljus palju müüte, jutte ja legende. Vana-Egiptuses nimetati tõelist aaloed ainult “surematuse taimeks”. Vana-Egiptuses valitses usk, et aaloe pole lihtsalt põõsas, vaid religioosne sümbol, mis võib kaitsta kodu ebaõnne ja laimu eest. Ameerika indiaanlased leidsid sellele mahlasele, võib-olla […]

Cornus mas, kirss-kontpuu ehk kisiil on väikeste puude ja põõsaste perekond, mis on levinud Lääne-Euroopas, Lõuna-Euroopas ja Edela-Aasias. Tänapäeval kasvatatakse 4 liiki kirss-kontpuusid: enamikus Euroopas (Prantsusmaa, Itaalia, Ida-Euroopa riigid, Ukraina, Moldova, Venemaa), Kaukaasias, Kesk-Aasias, Hiinas, Jaapanis ja Põhja-Ameerikas. Eestis kasvatatakse võõrliigina, peaasjalikult dekoratiivtaimena, sest tema õied ja kevadel helerohelised, kuid sügisellillakad-punakad lehed on väga dekoratiivsed. […]

Tamme on pikka aega peetud võimsaks puuks, mis kannab tohutut energiat ja annab inimestele jõudu. Tammepuu kasulikke omadusi on hinnatud juba antiikajal. Puukoort kasutati haavade ravitsemiseks, pesemiseks, hõõrumiseks. Lehti on kasutatud köögiviljade konserveerimiseks ja hoidiste valmistamiseks. Mõned teadlased usuvad, et esimene taim, millest inimesed rohkem kui viis tuhat aastat tagasi leiba valmistama õppisid, ei olnud […]

Sorbus intermedia ehk pooppuu ehk Rootsi pihlakas või vahepealne pihlakas omab veel rahvapäraseid nimetusi vahelmine pihlakas, jahumari, leivapuu, papipuu ja poobus. Üldlevila hõlmab Skandinaavia. See puuliik avastati Lõuna-Rootsis, teda leidub Taani idapoolseimas osas (Bornholmis), edela-Soomes, Eestis, Lätis ja Poolas. Eestis kasvab looduslikult Lääne-Eesti mandriosas ja saartel. Mujale on teda istutatud. Tema viljad, mis valmivad septembrist […]

Peiulillede kodumaa on Mehhiko ja Lõuna-Ameerika. Iidsetel aegadel võrdlesid Kesk-Ameerika indiaanlased saialille kullakangidega, mis oli tingitud nende õite sidrunkollasest värvist. Mõned vallutajad uskusid isegi, et seal, kus see taim kasvab, võib suure tõenäosusega leida kullamaardlaid. Peiulillede perekonna ladinakeelne nimi Tagetes pärineb Jupiteri pojapoja, etruski jumala Tagese, müütilise tegelase nimest, kes olevat välja hüpanud künnivaost ja […]

Karuputkede ladinakeelne nimi Heracleum pärineb Vana-Kreeka mütoloogia kangelase, hiiglasekasvu Heraklese nimest ja selle andis Linnaeus nende taimede „vihmavarjude” hiiglaslikkuse, samuti võrsete kiire kasvutempo tõttu. Karuputke perekond (Heracleum) kuulub sarikaliste sugukonda (Apiaceae). Perekonna erinevate liikide laialt levinud leviku tõttu peetakse mõnda Heracleumi liiki sissetungivateks liikideks. Eestis on lindpriiks kuulutatud mitu karuputke, mis ärritavad ja kahjustavad nahka, […]

Tundub, et raudrohi on üks kõige armastatumaid taimi maailmas. Teda tuntakse üle maailma. Eesti rahvausundis teatakse teda kui imetaime. Maria Treben on soovitanud igale naisele vanuses 30 kuni 90: „Naistel jääksid paljud hädad olemata, kui nad vahetevahel kasvõi kordki kasutaksid raudrohtu.” Raudrohu rahvakeelsed nimetused: raudreharohi, raudreiarohi, raiarohi, raiarauarohi, raudvererohi, verihain, köharohi, koeraköömen, koirohi, kadakahein, kärnalill, […]

Seda Vanarahva jaoks erilist nõiataime praegu peaaegu ei tuntagi. Selle taime puhul on nii maagilised kui ka raviomadused omavahel tihedalt põimunud. Võib järeldada, et taim on kange. Tavaliselt teavad inimesed vaid seda, et see taim on kange murus umbrohuna levima. Igihaljas harilik maajalg, Glechoma hederacea, on rohkem tuntud rahvapäraste nimedega: kassiratas, pinipuss, maa-aluserohi, roosirohi, paistetuserohi, […]

Eestis kasvab looduslikult üks toomingaliik – harilik toomingas, Prunus padus. Eesti murretes on toomingat enamasti nimetatud noomeni toom, tuum (marja tuum) järgi. Sama sõnatüvi on valdav ka vadja keeles: toomi, toomikas, toomikka, toomikkaad, toomipuu, toomippuu. Isuri keeles tuumipuu, tuumimarjapuu, tuomed. Põhja-Eesti rannakülades levinud tuom kattub toominga soomekeelse nimetusega. Ka toomepuu soomekeelsete murdenimetuste alus on sama […]