Salvei perekond kuulub huulõieliste taimede sugukonda. Nimi „salvia” ise tuleb ladinakeelsest sõnast „salvara” – tervendama. Salvei kasulikud omadused hõlmavad palju laiemat kasutusvaldkonda, kui me olema harjunud arvama. On võimsaid ja väga üllatavaid võimalusi. Vahemeremaades on egiptlased, kreeklased ja roomlased salveid iidsetest aegadest ravim- ja vürtsitaimena kasutanud. Seda põletati võõraste lõhnade eemaldamiseks. Tõepoolest, kui köögis paar […]
Harilikul leesikal, Arctostaphylos uva-ursi, on rahvasuus palju nimesid: jahumari, kanaplehed, karukõrvad, karupohlad, kukeleesikas, leehikevarred, leesehain, leesikpohlad, liivikas, makipohlad, seapohlad, tedrepohlad, tsiapaloka`, tuhklehed, tuhkpoognad, vuliuliursid. Leesikataim sarnaneb välimuselt pohlaga, kuid erinevalt pohlalehtedest on leesikalehtede rootsupoolne ots kiiljas, pohlal aga ümarad, ka on pohlalehed suuremad ning altpoolt tumedate näärmetäppidega. Kui pohlamarjad on hapukad, siis leesika marjad on […]
Harilik kirikakar, Bellis perennis. Teisi nimesid: margareeta, margariita, mariienroos, maarjaroos, maarjalill, jaanikakar, armastuse oraakel. Germaani hõimudele kuulutas kirikakar oma kollase südamikuga nende päikesejumala Balduri kohalolu ja kandis nimegi Balduri silm. Kirikakar on tuntud armastuse oraaklina, kuna ta on pühendatud armastuse ja viljakuse jumalanna Freyale. Skandinaavia mütoloogias õitses see lilleke armastuse, ilu, viljakuse, kulla, sõja ja […]
Ravitsevaid omadusi on nii aaskannikesel, Viola tricolor kui ka põldkannikesel, Viola arvensis. Vaata kirjeldusi siit: Aaskannike https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/8216 Põldkannike https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/8201 PS! Aaskannike moodustab põldkannikesega kergesti hübriide. Aaskannike on Ingeri ja vabamõtlejate sümbol. Aaskannike on tõeline rahvameditsiini pärl. Ravimtaimena on seda tuntud juba iidsetest aegadest. Kannikese kirjeldusi leidub sageli keskaegsete arstide töödes, kes kasutasid seda mitmesuguste tervisehädade […]
Maailmas on umbes 350 liivatee liiki. Eestis kasvavad liivatee liigid on: Thymus serpyllum – nõmm-liivatee (tavaline). Vt kirjeldust ja levikut: https://eseis.ut.ee/efloora/Eesti/species/4552.html Thymus vulgaris – aed-liivatee ehk tüümian (kultuurtaim) Thymus pulegioides – paljalehine liivatee (hajusalt). Vt kirjeldust ja levikut: https://eseis.ut.ee/efloora/Eesti/species/999.html Thymus × citriodorus – sidrun-liivatee (kultuurtaim) Välimuse järgi võib looduses kasvavaid erinevaid liivatee liikisid olla keeruline […]
Suure mungalille, Tropaeolum majus, kodumaa on Lõuna-Ameerika, pärineb Andidest Boliiviast põhja pool Colombiani. Kasvab laialdaselt Mehhikost Kesk-Tšiili ja Patagooniani. Teda leidub nii troopilistes metsades kui ka kuivadel aladel, ulatudes mõnikord mägismaal lumepiirini. Eestis kasvatatakse teda dekoratiivtaimena aedades, aga teda on leitud ka meie loodusest https://elurikkus.ee/bie-hub/species/8035 Vähesed inimesed teavad, et suurel mungalillel on palju suurepäraseid raviomadusi, […]
Läbi ajaloo on meie esivanemad pöördunud looduse hüvede poole mitte ainult selleks, et rahuldada oma kulinaarset iha, vaid ka selleks, et kasutada ära uskumatut tervendavat potentsiaali, mida paljud looduslikud taimed pakuvad. Noollehine salat on üks selline tähelepanuväärne looduslik ravimtaim, mis õitseb erinevates ökosüsteemides ja millel on palju terapeutilisi eeliseid. Noollehine salat, Lactuca serriola, kuulub korvõieliste, […]
Kollane mesikas, Melilotus officinalis. Kirjeldust ja levikut saab vaadata siit: https://elurikkus.ee/bie-hub/species/5693 Rahvapärased nimed: kollane kiviristikhein, kollane maarjamalts, maarjaristikhein, miihain, odrapujud, piiburohi, piithein, piitsarohi, seameesikud. Kollane mesikas on suurepärane meetaim ning mesilaste õitsvast magusast ristikust kogutud mesi on suurepärase maitse ja aroomiga, milles on tunda kergeid vanilje noote. On kasutatud maitsetaimena. Kollases mesikas sisalduv kumariin annab […]
Keskajal võis selle tagasihoidliku maas roomava taime eest peaga maksta. Selle taime lehtedel sädelevad tilgad haarasid inimeste kujutlusvõimet nii palju, et nad nägid selles rohttaimes maagiat. Lääne-Euroopas teati kortslehte keskajal nõiarohuna. See kajastub ladinakeelses nimes – alchemilla – “alkeemikute rohi”. Keskajal peeti seda taevaveeks, mille abil alkeemikud püüdsid kulda valmistada ja Tarkade Kivi leida. Hommikused […]
VÄIKE LEEDER, Sambucus ebulus, on iidsetest aegadest üks tuntumaid ravimtaimi. Pidades silmas selle kasulikkust laialdaselt rakendatava fütomeditsiinina, kasutatakse seda siiani maailma eri piirkondade rahvameditsiinis. Eestis on väike leeder levinud Pühajäve lähedal. Ka MUST LEEDER, Sambucus nigra, on rahvameditsiinis hinnatud. Musta leedri õied lõhnavad meeldivalt ja tugevalt. Õisiku kuju on lame. Levikut ja kirjeldust näeb siit: […]