Nagu sageli mürgistele taimedele, on ka soolikarohule omistatud üleloomulikke vägesid. Slaavi tütarlapsed näiteks arvasid, et kui torbik soolikarohuga endale kaenlaauku pista, siis saavad nad endale soovitud mehe. Teda kasutati ka kuradi manamisel ja sündivate laste kaitsmisel. Tal on vigastamisel tugev ja vänge kamprilõhn. Tänu sellele lõhnale on temast õnnestunud valmistada ka putukamürke. Putukatõrjeks teha […]
Humal rahvaravis
Euroopas on humalat kasvatatud üle 1000 aasta, et saada emasõisikuid ehk humalakäbisid õlle valmistamiseks. Tema rahustavat toimet rakendati kloostrites, rahutuks muutunud munkadele pakuti kevaditi humalateed. Õlletaimena on humalat kasvatatud juba 8. sajandist, juba keskajal avastati humala rahustavad omadused. TOIME JA KASUTAMINE RAHVAMEDITSIINIS…
Kanarbik rahvaravis
Kanarbik sümboliseerib enesekeskseid, igati tähelepanu otsivaid inimesi. Bachi õieteraapias kasutatakse kanarbikuravi, et kergendada inimestevaheliste kontaktide loomist. Õietilgad õpetavad teisi kuulama ja mõistma ning olema abivalmis. Kanarbik on ammune nõiataim. Kui kanarbikuoksi lõkkes põletada, saab esile kutsuda vihma. Inglismaal usuti, et kui viljapuu ümber istutada kanarbikku, hakkab see head saaki andma. Kanarbikku tarvitatakse kange õlle […]
Kolmisruse rahvaravis
Kolmisruse on taim, kelle järgi nõudmine peaks lähiaegadel suuresti kasvama, sest kolmisruse on tugeva põletiku- ja ka allergiavastase toimega. Allergilised reaktsioonid muutuvad aga meie üha linnastunumas keskkonnas järjest sagedasemateks ja raskemateks. Vaata taime kirjeldust täpsemalt siit -> efloora.ut.ee TOIME JA KASUTAMINE RAHVAMEDITSIINIS… allergiavastane, erinevate nahaallergiate, nahahaiguste (ekseem, skrofuloos) ja ka laste diateesi raviks. […]
Maarja-sõnajalg rahvaravis
Ravimina tarvitati maarja-sõnajalga juba rohkem kui kolme tuhande aasta eest. Maarja-sõnajala nimi on sõnajalgadest ilmselt eestlaste hulgas kõige laiemini tuntud, kuid taime ennast polegi nii lihtne ära tunda. Põhjuseks on see, et varem nimetati kõiki suurte lehtedega sõnajalgu maarjasõnajalgadeks. Seetõttu vaata taime täpsemalt siit -> efloora.ut.ee Sõnajalga on kasutatud ka nõidumiseks. Tehti otsaesisele sõnajalaga riste, […]
Sookail rahvaravis
Vaiksetel ja selgetel öödel, kui kuu paistab ja laugaste pind on peeglina sile, hakkavad sookailu valged õied helendama ja näkid ronivad vaikse mulinaga mätaste alla peidetud hõbedapüttide juurest välja. Sookailu õitsemise ajal võiks püüda rabast astuda läbi mõnel selgel ööl, sest valged õied hakkavad siis kuupaistel isemoodi helendama. Just sel ajal on ka tavaliselt nähtud […]
Madar rahvaravis
Kasutatakse nii kollaste õitega lõhnavat hobumadarat -> efloora.ut.ee, valge värviga roomavat madarat ehk virna -> efloora.ut.ee kui ka pehmet madarat -> efloora.ut.ee. Meil kasvavatest madaratest on ainult hobumadaral kollased õied. Enne õitsemist saab pehmel madaral ja hobumadaral vahet teha varre järgi. Pehme madara vars on selgesti kandiline, hobumadara oma ruljas, ümar. Et need kaks liiki […]
Kukesaba rahvaravis
Vanasti usuti, et harilikul kukesabal (Lythrum salicaria) on erakordselt tugev maagiline jõud, et ta aitab leida peidetud varandust ja paneb kurjad vaimud nutma. Ravitsejad ja nõiad kasutavad kukesabataime juurt mitmesugustel eesmärkidel, kuid tingimata jaanipäeva koidikul. Välja kaevamisel ei tohi kasutada metalli. Arvatakse, et kõik taimed tugevdavad oma raviomadusi, kui nad korjatakse kukesaba juuresolekul. Teadjad ravitsejad […]
Valge ristik rahvaravis
Kohad looduses, kus lööb muru peal hästi välja valge ristikhein, need on positiivse energiaga kohad. Saab ennast laadimas käia. MAAGIAS… Kõik ristikuliigid toovad õnne ja seetõttu sobib ristik taiasekoti või rahakoti taskut rikastama. Üheleheline ristik toob edu, kaheleheline jõukust või armastust, kolmeleheline kaitseb, neljaleheline tõrjub kurja, toob õnne ja tervist. Viieleheline ristik tõmbab […]
Harilik naat. Rahvaravi retsepte
Kui keskajal kõneldi harilikust naadist kui pühadusürdist, siis tänapäeva ravimtaimede teatmikes pole tema raviomadustest kahjuks sõnakestki… Taime ladinakeelne nimetus Aegopodium podagraria annab vihje kasutamise kohta. Tõlkes kõlaks see umbes nii – „valu jalgades“. Loodusravijad on tarvitanud antiikajast saati naati nii välispidiselt kui ka sissevõtmiseks.