Maikelluke. Rahvaravi retsepte

Maikellukesel on palju nimesid: mailiilia, haldjakellukas, neitsipisarad, piibeleht, jaanikelluke. Maikellukese õrnad valged õied on lihtsa ja puhta ilu sümboliks. Nime on taim saanud ladina sõnast convallis – org, inglise keeles ongi tema nimi oruliilia. Vanade germaanlaste juures oli maikelluke pühendatud Ostarale, keda peeti kiirgavate koidikute ning tõusva päikese jumalannaks, kevade ettekuulutajaks. Tema auks süüdati lihavõtte […]

Hobukastani õied ja lehed rahvaravis

Tavaliselt mõjuvad ilusasti õitsevad puud doonoritena, kuid kastanit peetakse vahel ka energiat võtvaks puuks. Kastani energeetika on üsna pehme, energiat võtab ta lühikest aega ja see ei kutsu esile mingeid negatiivseid tundeid. Puu mõjub lõdvestavalt, maandab füüsilisest seisundist tulenevaid sisemisi pingeid ja rahustab. Südamevalu, ebakindluse ja sisemise hirmutunde korral peaksid inimesed otsima varjupaika kastani juures. […]

Pääsusilmad rahvaravis

On levinud legend või õpetus, et kui naine soovib mehelt vastuarmastust, siis tuleb kullerkupp ja pääsusilm kokku köita ja salaja mehe kuue alla peita. Pääsusilm (Primula farinosa) on lähedane sugulane hariliku nurmenukuga.   *

Kikkapüksivein ja teisi rahvaravi retsepte nurmenukuga

Taime ladinakeelne nimetus Primula veris kajastab esimest kevade kingitust. Primula on tuletatud sõnast esimene, veris-tõeline. Vanad slaavlased pidasid nurmenukku elu võtmeks, millega kevad avas tee rohelusse, kaunitar Flora hinge. Muide, eestlaste rahvuslille valimisel oli nurmenukk üheks kandidaadiks. MAAGIAS…. Juba keskajal peeti nurmenukku suisa maagilise toimega taimeks: usuti, et ta toob leidjale õnne. Nurmenukku kasutatakse tervendusriitustes. […]

Tulp kui ravimtaim

Parapsühholoogid peavad tulpi maagiliseks lilleks ja soovitavad teda tähelepanelikumalt vaadelda. Arvatakse, et… Punane tulp sobib armurohtude tegemiseks. Kui valge tulbi õielehed lauale laiali puistata või kuivatatult kotikeses kaasas kanda, siis suurendab see töövõimekust. Aga see, kes näeb kollase tulbi õie avanemist, saab terve aasta olema õnnelik. Kui istutada tulbid endale aeda, rõdule või lihtsalt lillepotti, […]

10 rahvaravi retsepti karulauguga

Karulaugu ladinakeelne nimetus Allium ursinum põhinevat legendil, et pärast pikka talveund puhastavad euroopa pruunkarud oma seedesüsteemi tõhusa karulaugukuuriga. Karuga seostub see lauk tõesti paljudes Euroopa keeltes. Kunagi usuti, et karulauguga on võimalik peletada kurje vaime ja niisamuti on karulaugul vägi eemaldada inimesest negatiivsed mõtted ja tõrjuda eemale välisest keskkonnast meisse tunginud halvad energiad. Ta on […]

Paiselehe õied ja lehed rahvaravis

Vanarahvas uskus, et paiseleht kasvab veesoontele ja näitab niimoodi õige kaevukoha kätte. Paiselehte saab kasutada suitsutamiste segudes, ta aitab lõdvestuda, aitab tulevikunägemuste töödele kaasa. Õied sobivad armastuse segudesse, on ju paiseleht ka üks esimesi õitsejaid.      

Paju rahvaravis

Kui PAJUL mahl jookseb, siis on tema koores apteek. Ravimtaimena tunti paju juba antiikajal. Euroopa farmakognoosia isaks peetav Dioskorides (umbes 40–90 p. Kr.) on kirjeldanud paju lehtede, viljade, koore ja mahla kootavaid omadusi. Vanas Kreekas teati, et paju võtab valu, palaviku ning liigese paistetuse. Saksamaal tegi Püha Hildegard palju imet ravijana just paju lehti ja […]

Kevadiste pungade vägi

Kevad on see aeg, kui kõik looduses saab uue hoo sisse. Lühike, kuid imeline aeg. Kõik hakkab kasvama erilise kiirusega, võrreldes suvise kasvamisega. Toimub nö energeetiline plahvatus, kui kõik mis uinunud pungadesse on kogunenud, puhkeb kevadpäikese õhutusel valla. Eestimaa taimed, mis lühikese kevade ja suve alguse ajal uuesti elule ärkavad, on aga eriti väekad, olles […]

Kase lehed ja pungad rahvaravis

Loodus ärkab, puudel ja põõsastel paisuvad pungad. Inimestel, kes peavad lugu loodusravist, on aeg hakata täiendama oma ravimtaimede varusid. KASEST… Kask on tundlik puu: ta äratab inimestes intuitiivseid jõude, muudab neid tundehelladeks ja sensitiivseteks.