Läbi ajaloo on meie esivanemad pöördunud looduse hüvede poole mitte ainult selleks, et rahuldada oma kulinaarset iha, vaid ka selleks, et kasutada ära uskumatut tervendavat potentsiaali, mida paljud looduslikud taimed pakuvad. Noollehine salat on üks selline tähelepanuväärne looduslik ravimtaim, mis õitseb erinevates ökosüsteemides ja millel on palju terapeutilisi eeliseid. Noollehine salat, Lactuca serriola, kuulub korvõieliste, […]
Kollane mesikas, Melilotus officinalis. Kirjeldust ja levikut saab vaadata siit: https://elurikkus.ee/bie-hub/species/5693 Rahvapärased nimed: kollane kiviristikhein, kollane maarjamalts, maarjaristikhein, miihain, odrapujud, piiburohi, piithein, piitsarohi, seameesikud. Kollane mesikas on suurepärane meetaim ning mesilaste õitsvast magusast ristikust kogutud mesi on suurepärase maitse ja aroomiga, milles on tunda kergeid vanilje noote. On kasutatud maitsetaimena. Kollases mesikas sisalduv kumariin annab […]
Keskajal võis selle tagasihoidliku maas roomava taime eest peaga maksta. Selle taime lehtedel sädelevad tilgad haarasid inimeste kujutlusvõimet nii palju, et nad nägid selles rohttaimes maagiat. Lääne-Euroopas teati kortslehte keskajal nõiarohuna. See kajastub ladinakeelses nimes – alchemilla – “alkeemikute rohi”. Keskajal peeti seda taevaveeks, mille abil alkeemikud püüdsid kulda valmistada ja Tarkade Kivi leida. Hommikused […]
VÄIKE LEEDER, Sambucus ebulus, on iidsetest aegadest üks tuntumaid ravimtaimi. Pidades silmas selle kasulikkust laialdaselt rakendatava fütomeditsiinina, kasutatakse seda siiani maailma eri piirkondade rahvameditsiinis. Eestis on väike leeder levinud Pühajäve lähedal. Ka MUST LEEDER, Sambucus nigra, on rahvameditsiinis hinnatud. Musta leedri õied lõhnavad meeldivalt ja tugevalt. Õisiku kuju on lame. Levikut ja kirjeldust näeb siit: […]
Eestis kasvab 3 katkujuure liiki: 1) Petasites hybridus – harilik katkujuur https://elurikkus.ee/bie-hub/species/6161 ja https://eseis.ut.ee/efloora/Eesti/species/1286.html 2) Petasites spurius – villane katkujuur https://elurikkus.ee/bie-hub/species/6162?lang=et ja https://eseis.ut.ee/efloora/Eesti/species/8418.html 3) Petasites albus – valge katkujuur (metsistuma kalduv ilutaim) https://elurikkus.ee/bie-hub/species/6160?lang=et Ravitsemiseks kasutatakse harilikku katkujuurt, kes on tegelikult meie looduses invasiivne võõrliik, ta kasvab tavaliselt suurte kolooniatena. Katkujuured on ühed esimesed õitsejad, aprillis […]
Juba üle 3000 aasta tagasi, iidsetel aegadel hinnati aaloed kõrgelt oma raviomaduste poolest. Nende mahlakate taimede ümber hõljus palju müüte, jutte ja legende. Vana-Egiptuses nimetati tõelist aaloed ainult “surematuse taimeks”. Vana-Egiptuses valitses usk, et aaloe pole lihtsalt põõsas, vaid religioosne sümbol, mis võib kaitsta kodu ebaõnne ja laimu eest. Ameerika indiaanlased leidsid sellele mahlasele, võib-olla […]
Cornus mas, kirss-kontpuu ehk kisiil on väikeste puude ja põõsaste perekond, mis on levinud Lääne-Euroopas, Lõuna-Euroopas ja Edela-Aasias. Tänapäeval kasvatatakse 4 liiki kirss-kontpuusid: enamikus Euroopas (Prantsusmaa, Itaalia, Ida-Euroopa riigid, Ukraina, Moldova, Venemaa), Kaukaasias, Kesk-Aasias, Hiinas, Jaapanis ja Põhja-Ameerikas. Eestis kasvatatakse võõrliigina, peaasjalikult dekoratiivtaimena, sest tema õied ja kevadel helerohelised, kuid sügisellillakad-punakad lehed on väga dekoratiivsed. […]
Tamme on pikka aega peetud võimsaks puuks, mis kannab tohutut energiat ja annab inimestele jõudu. Tammepuu kasulikke omadusi on hinnatud juba antiikajal. Puukoort kasutati haavade ravitsemiseks, pesemiseks, hõõrumiseks. Lehti on kasutatud köögiviljade konserveerimiseks ja hoidiste valmistamiseks. Mõned teadlased usuvad, et esimene taim, millest inimesed rohkem kui viis tuhat aastat tagasi leiba valmistama õppisid, ei olnud […]
Sorbus intermedia ehk pooppuu ehk Rootsi pihlakas või vahepealne pihlakas omab veel rahvapäraseid nimetusi vahelmine pihlakas, jahumari, leivapuu, papipuu ja poobus. Üldlevila hõlmab Skandinaavia. See puuliik avastati Lõuna-Rootsis, teda leidub Taani idapoolseimas osas (Bornholmis), edela-Soomes, Eestis, Lätis ja Poolas. Eestis kasvab looduslikult Lääne-Eesti mandriosas ja saartel. Mujale on teda istutatud. Tema viljad, mis valmivad septembrist […]
Peiulillede kodumaa on Mehhiko ja Lõuna-Ameerika. Iidsetel aegadel võrdlesid Kesk-Ameerika indiaanlased saialille kullakangidega, mis oli tingitud nende õite sidrunkollasest värvist. Mõned vallutajad uskusid isegi, et seal, kus see taim kasvab, võib suure tõenäosusega leida kullamaardlaid. Peiulillede perekonna ladinakeelne nimi Tagetes pärineb Jupiteri pojapoja, etruski jumala Tagese, müütilise tegelase nimest, kes olevat välja hüpanud künnivaost ja […]