Kreeka algupära „Tuulte tütre” – Anemone – nime taga peitub tulikaliste sugukonda kuuluv ülaste (Anemone) perekond. Inglisekeelset nimetust „Windflower” – „Tuulelill” – põhjendatakse kahe toreda legendiga. Esimene neist viitab taime graatsilisusele ja sellele, et ta paindub väiksemagi tuulega. Teine lugu väidab aga, et tuulelilled õitsevad üksnes siis, kui tuul nad lahti puhub. Ülaste perekonda kuulub […]
Harilik sinilill, Hepatica nobilis (syn. Anemone hepatica), on mitmeaastane rohttaim. Kasvab risoomi tipust. Üks eksemplar (risoom) võib elada mitusada aastat. Liigi vanuseks arvatakse 40–50 miljonit aastat. Sinilill kasvab pärismaisena kogu Euroopas, kuid ka ka Koreas, Jaapanis ja Põhja-Ameerika parasvöötmes ning mõnedes kohtades Hiinas, Jaapanis ja Primorjes. Sinilille teised, rahvapärased nimetused: külmalill, sinelill, sinelillike, siniellelill, jürilill, […]
(artikkel täiendatud 13.11.2025) Islandi käokõrva, Cetraria islandica, rahvapärased nimetused on: põdrasammal, põdrasarvesammal, islandi samblik, kopsusammal, palukobrik, palukorbak, palotatjas, palotagja`, karpal, korbasammal, krobiseja, käppsammal, nõmmekarbed, nõmmekarpalad, rinnasammal. Siiski ei ole ta sammal, vaid samblik. Islandi samblik kasvab liivikutel ning liivastel nõmme- ja palumännikutes, ökoloogiliselt puhtas keskkonnas, puhtas õhus. Eestis on ta sagedane, kasvades otse pinnasel või […]
Mets-viinapuu, Parthenocissus quinquefolia, on väga dekoratiivne ronitaim, sügisel punakate lehtede ja sinakasmustade marjadega. Mürgisus!!! Palju on vaieldud selle üle, kas marjad on mürgised või mitte. Hulk spetsialiste suhtuvad neisse kui mürgistesse. Samas täiskasvanud inimesel on raske neist mürgitust saada, sest selleks tuleks ära süüa vähemalt terve peotäie. Lastel piisab selleks aga mõnest marjast. Söömiseks need […]
Lõhislehine päevakübar, Rudbeckia laciniata, astriliste sugukonda kuuluv taim pärineb Põhja-Ameerikast, kus ta on laialt levinud nii Kanadas kui ka Ameerika Ühendriikides. Euroopasse jõudis ta ühe esimese taimena Ameerikast. 1640.a. on märgitud, et ta kasvas kuningas Charles I aias. Lõhislehine päevakübar „Goldball” on vana tuntud talulill. Rahvapäraselt on teda kutsutud talijorjeniks. Lõhislehine päevakübar ei ole mitte […]
Ilmselt on paljudele üllatuseks, et „kasutu” umbrohuna tuttav malts ja valge hanemalts on sugulased punapeedi, spinati, amarandi ja kinoaga, sest nad kõik kuuluvad rebasheinaliste sugukonda, Amaranthaceae. Kõigil neil on tervisele kasulikke omadusi ning neid saab kasutada toiduks. Maltsadest on meil toiduna kõige enam kasutust leidnud aedmaltsa noored lehed ja tõusmed. Seemneid saab keeta ja jahvatada […]
Lõhnav kummel, Matricaria discoidea ehk Matricaria suaveolens, on korvõieliste sugukonda kuuluv üheaastane rohttaim. Kui mujal maailmas on veel teisigi kummeleid, siis Eestis kasvab ainult 2 liiki: teekummel ja lõhnav kummel. Lõhnav kummel on teekummeli sugulane. Tal on samasugune lõhn, kuid tal ei ole valgeid keelõisi nagu on teekummelil. Lõhnava kummeli õisikud meenutavad väikest rohelist õuna. […]
Teeleht on üks vanimaid ravimtaimi. Üks anglosaksi tark ravitseja kirjutas 11. sajandil oma käsikirjas nii: „Sina, teeleht, kõikide taimede ema, kes sa laiud kõikjal, oled võimas oma sisemuses. Üle sinu nagisevad vankrid, ratsutavad naised ja pruudid. Kõigile pead sina vastu ja hoidub alles sinu võimsus. Nii osuta vastupanu ka mürgile, nakkusele ja hädadele, mis liiguvad […]
Liht-naistepuna on üldtunnustatud ja tuntud ravimtaim, keda juba Antiik-Kreekas oskas kasutada ka lihtrahvas. Temast on kirjutanud kõik vana aja taimravi raamatud alates Hippokratesest. * Eestis kasvab tegelikult 4 liiki naistepuna: 1) Karvane naistepuna, Hypericum hirsutum. Lehed on mõlemalt poolt karvased. Vaata kirjeldust ja levikut siit: https://eseis.ut.ee/efloora/Eesti/species/1555.html https://elurikkus.ee/bie-hub/species/5205 2) Mägi-naistepuna, Hypericum montanum. Õite tupplehtede servad mustatipuliste […]
Erinevaid ristikuid on maailmas üle 300 liigi. Kõikide nende 4-osalisi lehti peetakse õnnetoovateks. Liblikõieliste taimede hulka kuuludes aitavad nad mulda toitainetega rikastada. Samuti on nad väärtuslikud toiduallikad nii loomadele kui ka inimesele. Söögiks ja joogiks sobivad kõik ristikud. Iluaianduses leiab ristik kasutust tallamist taluva murutaimena. Loomulikult teab enamus inimesi, et ristikupõllud on mesilastele head meekorjamise […]