Rubriik: Ravimtaimed

Eesti looduses kasvab 3 lemmaltsa liiki: 1) Õrn lemmalts, Impatiens noli-tangere Vaata kirjeldust ja levikut siit: https://elurikkus.ee/bie-hub/species/5232 2) Väikeseõieline lemmalts, Impatiens parviflora Vaata kirjeldust ja levikut siit: https://elurikkus.ee/bie-hub/species/5233 3) Verev lemmalts, Impatiens glandulifera Vaata kirjeldust ja levikut siit: https://elurikkus.ee/bie-hub/species/5231 Esimene neist on meil pärismaine liik, teised kaks aga võõrliigid (väikeseõieline pärineb Ida-Aasiast ja Siberist, verev […]

Harilik maarjaohakas, Silybum marianum  on ilusate valgete roodudega tumeroheliste, kuid ogaliste servadega lehtedega dekoratiivne taim, keda meil võib peamiselt aedades kohata. Maarjaohakas oli tuntud juba 2000 aastat tagasi, Kreekas ja Egiptuses. Ühed uurijad väidavad, et tema kodumaaks on Edela-Inglismaa, teised aga, et Vahemeremaade idapoolne osa ning kolmandad, et Lõuna-Euroopa ja Väike-Aasia. Hariliku maarjaohaka looduslikud kasvukohad […]

Hobuoblikas on taim, kelle kõrged pruunikad seemnekobarad hakkavad suvelõpu niitudel kergesti silma. Hobuoblika ja selle seemnete kasutamist ravitsemisel on maininud Avicenna. Seemnetest tehtud preparaadid pidavat aitama nii skorpioni kui ka mürkmadude hammustuse korral. Hobuoblikas, Rumex confertus, rahvapäraste nimetustega: hobuse-hapuoblikas, hobuseurmad. Vaata taime täpsemat kirjeldust ja levikut siit: http://eseis.ut.ee/efloora/Eesti/species/9146.html ja https://elurikkus.ee/bie-hub/species/6966?&lang=et Võõrliigina on esmakordselt mainitud Eestis […]

Metsvitsa perekond kuulub nurmenukuliste sugukonda. Tema keemiline koostis on sarnane nurmenukule. Metsvitsa lehtedes on pisut rohkem C-vitamiini. Perekond on oma nime saanud legendaarselt Sitsiilia kuningalt Lysimahhoselt, kes olevat legendi kohaselt taltsutanud metsiku härja, söötes talle metsvitsa. Ladinakeelse nime pani sellele taimele Vana-Rooma arst Dioskurides, kes mainis seda taime oma farmakoloogilises traktaadis „Ravimainetest” juba 1. aastatuhandel […]

Vägiheina nimetus (Verbascum) tuleb ladina keelest. Nimetus sarnaneb väga ladinakeelse nimetusega barbascum (tähendab „habemega taim”, ladinakeelsest sõnast barba ‘habe’), viidates taime habemesarnasele välimusele. Vägihein on rahvameditsiinis väga tuntud taim. Tegelikult kasvab Eestis mitu vägiheina, kes on omavahel sugulased ja keda inimesed segi ajavad. Nendeks on üheksavägine, must vägihein ja kink-vägihein. Lisaks kasvatatakse aedades kultuurina veel […]

Käokannus meenutab aedades kasvatatavat lõvilõuga. Enamuse inimeste jaoks on ta lihtsalt üks ilus umbrohi, mis tänu oma seemnete heale eluvõimele on levinud laialdasel alal, Euroopast kuni Aasia, Kaug-Ida ja Hiinani välja. Käokannuse hübriidid on need, mis kaunistavad aedasid. Aga terapeutilistel eesmärkidel kasutatakse ainult harilikku käokannust. Eestis kasvab kollaste õitega hariliku käokannuse (Linaria vulgaris) kõrval ka […]

Metsikuna kasvab see taim kogu Euroopas, Skandinaaviast kuni Hispaaniani ning sealt edasi Vahemere ümbruses ja kuni Väike-Aasiani. Praeguseks on ta jõudnud koduneda ka Põhja-Ameerikas. Ussikeele liike kasvab ka Ida-Siberis ning Aafrikas. Eestis on ta tuntud alates keskajast. Kui maailmas on teada 60 ussikeele liiki, siis Eestis kasvab ainult üks, harilik ussikeel. Ussikeel ehk harilik ussikeel, […]

Lupiin ehk hundiuba on liblikõieline taim. Ladinakeelne nimi „Lupinus” tuleneb sõnast „lupus” ehk „hunt”. Tema kodumaaks on Põhja-Ameerika ja Vahemere ümbrus. Kokku on teada üle 200 lupiini liigi. Üle 10 liigi kasvatatakse kultuuris. Euroopas on levinud peamiselt 4 liiki: 1. Ahtalehine lupiin ehk sinine lupiin, Lupinus angustifolius 2. Kollane lupiin, Lupinus luteus 3. Valge lupiin, […]