Nimi „nartsiss” tuleb kreeka keelest ja on arvatavasti tuletatud sõnast ναρκάω (narkaō), mis tähendab „kangestun” või „tuimestun”. See nimetus tuleneb arvatavasti õie uimastavast lõhnast või alkaloidist, mida taim sisaldab. Nartsiss (Narcissus) on 60 erinevat liiki sisaldav sibultaimede perekond amarülliliste (Amaryllidaceae) sugukonnast. Rahvameditsiinis on läbi aegade kasutatud põhiliselt järgnevat kahte liiki (aegade jooksul on neist metsikutest […]
Portulak-turdlehel, Crassula portulacea ehk Crassula ovata, on mitmeid rahvapäraseid nimesid: ahvileivapuu, rahapuu, õnnepuu. See on meie maal toataim, kes elab peaaegu kõikides kodudes, kuid vahel ka kontoris. Ühtedele inimestele meeldib tema välimus ja vähenõudlikkus, teised usuvad, et ta võib majja tuua raha ja õnne. Siiski on tal veel maagilisi omadusi, lisaks eelpool nimetatutele. Samuti arvatakse, […]
Tubaka liike, mis maailmas kasvavad, on palju. Üks neist on Nicotiana tabacum – VÄÄRISTUBAKAS, VIRGIINIA TUBAKAS EHK TÜRGI TUBAKAS. Sellel liigil on leitud kõige rohkem tervendavaid omadusi võrreldes teiste tubakatega. See 1-aastane rohttaim kuulub maavitsaliste sugukonna tubaka perekonda. Tubaka kõik taimeosad (välja arvatud küpsed tubakaseemned) sisaldavad alkaloid nikotiini, mürgist ainet. Kõige rohkem on seda lehtedes. […]
Oleme oma mõnede lemmikute taimeteedega niivõrd harjunud, et joome neid siis lausa iga päev või väga sageli, uskudes, et need kõige tavalisemad ravimtaimed küll kahju teha ei saa. Võib juhtuda, et teile ei teegi. Aga… Aga ravimtaimede eeliseid ei saa üle hinnata. Sest selles meetünnis on ka tilk tõrva – vastunäidustused. Kõigis olukordades ja mitte […]
Eesti looduses kasvab 3 lemmaltsa liiki: 1) Õrn lemmalts, Impatiens noli-tangere Vaata kirjeldust ja levikut siit: https://elurikkus.ee/bie-hub/species/5232 2) Väikeseõieline lemmalts, Impatiens parviflora Vaata kirjeldust ja levikut siit: https://elurikkus.ee/bie-hub/species/5233 3) Verev lemmalts, Impatiens glandulifera Vaata kirjeldust ja levikut siit: https://elurikkus.ee/bie-hub/species/5231 Esimene neist on meil pärismaine liik, teised kaks aga võõrliigid (väikeseõieline pärineb Ida-Aasiast ja Siberist, verev […]
Harilik maarjaohakas, Silybum marianum on ilusate valgete roodudega tumeroheliste, kuid ogaliste servadega lehtedega dekoratiivne taim, keda meil võib peamiselt aedades kohata. Maarjaohakas oli tuntud juba 2000 aastat tagasi, Kreekas ja Egiptuses. Ühed uurijad väidavad, et tema kodumaaks on Edela-Inglismaa, teised aga, et Vahemeremaade idapoolne osa ning kolmandad, et Lõuna-Euroopa ja Väike-Aasia. Hariliku maarjaohaka looduslikud kasvukohad […]
Hobuoblikas on taim, kelle kõrged pruunikad seemnekobarad hakkavad suvelõpu niitudel kergesti silma. Hobuoblika ja selle seemnete kasutamist ravitsemisel on maininud Avicenna. Seemnetest tehtud preparaadid pidavat aitama nii skorpioni kui ka mürkmadude hammustuse korral. Hobuoblikas, Rumex confertus, rahvapäraste nimetustega: hobuse-hapuoblikas, hobuseurmad. Vaata taime täpsemat kirjeldust ja levikut siit: http://eseis.ut.ee/efloora/Eesti/species/9146.html ja https://elurikkus.ee/bie-hub/species/6966?&lang=et Võõrliigina on esmakordselt mainitud Eestis […]
Metsvitsa perekond kuulub nurmenukuliste sugukonda. Tema keemiline koostis on sarnane nurmenukule. Metsvitsa lehtedes on pisut rohkem C-vitamiini. Perekond on oma nime saanud legendaarselt Sitsiilia kuningalt Lysimahhoselt, kes olevat legendi kohaselt taltsutanud metsiku härja, söötes talle metsvitsa. Ladinakeelse nime pani sellele taimele Vana-Rooma arst Dioskurides, kes mainis seda taime oma farmakoloogilises traktaadis „Ravimainetest” juba 1. aastatuhandel […]
Vägiheina nimetus (Verbascum) tuleb ladina keelest. Nimetus sarnaneb väga ladinakeelse nimetusega barbascum (tähendab „habemega taim”, ladinakeelsest sõnast barba ‘habe’), viidates taime habemesarnasele välimusele. Vägihein on rahvameditsiinis väga tuntud taim. Tegelikult kasvab Eestis mitu vägiheina, kes on omavahel sugulased ja keda inimesed segi ajavad. Nendeks on üheksavägine, must vägihein ja kink-vägihein. Lisaks kasvatatakse aedades kultuurina veel […]
Käokannus meenutab aedades kasvatatavat lõvilõuga. Enamuse inimeste jaoks on ta lihtsalt üks ilus umbrohi, mis tänu oma seemnete heale eluvõimele on levinud laialdasel alal, Euroopast kuni Aasia, Kaug-Ida ja Hiinani välja. Käokannuse hübriidid on need, mis kaunistavad aedasid. Aga terapeutilistel eesmärkidel kasutatakse ainult harilikku käokannust. Eestis kasvab kollaste õitega hariliku käokannuse (Linaria vulgaris) kõrval ka […]