Heal lapsel mitu nime: maapirn, maaõun, topinambur, päikesejuur, mugul-päevalill, hiina kartul, Jeruusalemma artišok, Helianthus tuberosus. Nii hea, et teda kasutatakse nii ametlikus meditsiinis kui ka rahvaravis. Maapirn ise pärineb Põhja-Ameerikast, kus põliselanikud nimetasid teda päikesejuureks. Tänaseks on teada umbes 300 sorti. Osadel sortidel mugulad üldse puuduvad ja neid kasutatakse dekoratiivsel eesmärgil. Maagias on tal samaväärne […]
Paljud peavad võillille parimal juhul sümpaatseks lillekeseks. Aga nende jaoks, kellel on aed, on võilill tüütu umbrohi, kellest on raske lahti saada. Samal ajal hinnatakse paljudes maades võilille kasulikke omadusi. Peale juurte saab võilillel tarvitada ka õisi, lehti ja varsigi. Teda süüakse, kasutatakse farmaatsias ning isegi tööstuses, sest võilille osad liigid sisaldavad naturaalset kautšukit. Seetõttu […]
Hiinas on hirssi kultuurtaimena kasvatatud ligi kümme tuhat aastat. Hirss on oluliseks toiduaineks paljudele hindudele, aafriklastele, hiinlastele ja slaavlastele. Euroopas tarvitati hirssi laialdaselt keskajal, enne kartuli ja maisi tulekut. Endiselt tarvitatakse seda palju ka tänapäeval, eriti Ida-Euroopas. Hirsil on palju erinevaid sorte, tuntumad on harilik hirss, itaalia kukeleib, harilik sorgo ja abessiinia lembehein e. teff. […]
Puuvõõriku rahvapärased nimetused on sellised: pikseluud, pantagamm, püharistipuu, nõialuud. Need nimed näitavad, et ta on alati olnud saladuslik taim. Muistsetel aegadel oli puuvõõrik keldi druiidide imetaim, raviürt ja püha puu, kelle abil sai kõrvaldada igasuguseid hädasid. Tema oksi koguti ainult kuldse noaga lõikudes. Druiidid uskusid, et see taim on ka universaalne vastumärk igasugustele mürgitustele. Aegade […]
Harilik kesalill, Tripleurospermum inodorum (ehk Matricaria perforata) on küll umbrohi, aga ikkagi ilus ja mõnevõrra kasulik taim siiski ka. Teda saab kasutada sarnaselt tuntud apteegikummeli ehk teekummeliga. Kesalill kasvab tavaliselt põldudel, eriti sööti jäänud maadel, aga ta võib ka mererannikul kasvada. Mõned botaanikud on rannikul kasvava kesalille nimetanud isegi omaette liigiks, rand-kesalilleks. Vaata rand-kesalille kirjeldust […]
Angervaksa peetakse Euroopa niitude kuningannaks. See on uhke, pilvekese moodi, valge koheva õiekobaraga taim, mis levitab ümberringi magusat aroomi. Ravitsejad on aga kasutanud mitte ainult lõhnavat ürti, vaid ka juuri. Inglismaal on see taim tuntud juba 14. sajandist. Praegusel ajal leiab taim kasutust ka ametlikus meditsiinis. Eestis kasvab harilik angervaks, Filipendula ulmaria. Vaata taime kirjeldust […]
Põdrakanep, see „99 haiguse ravija”, mis rohkem tuntud kui meeste taim, on tegelikult väga kasulik ka naistele. Eestis on levinud ahtalehine põdrakanep, Epilobium angustifolium. Vaata taime kirjeldust täpsemalt siin. Tema rahvapärasteks nimedeks on: karukanep, metskanep, kõrvelill, metssirel, nõmmeroos, palanulill, põdrakapsas, põdrahein, pöördpaju, rebashanna, tulipiits, tulilill. Põdrakanepit kui tulilille võib kasutada puhastavatel toimingutel, tuli on puhastav. […]
Üks lill annab paljudes kohtades jaanipäeval punutud pärjale „kirju näo“. Selleks on harilik härghein, kes on härgheinadest kõige uhkem, kõige erksama ja kirjuma õiega. Vanad ravitsejanõiad on ikka armastanud seda taime kasutada Seda just eriti nahaprobleemide korral. Härgheinasid kasvab Eestis tegelikult 6 liiki. Nendest 2 sobivad rahvaravis kasutamiseks: 1. kirjude õitega harilik härghein, Melampyrum nemorosum […]
Valge mesikas, Melilotus albus, on kõrgekasvuline puhmana kasvav liblikõieline taim, mille valgetel õitel on mõnus väga magus lõhn. Seetõttu on ta ka hea meetaim. Mesikamesi on samuti ravivate omadustega. Valget mesikat kasutatakse ka õlu ning piibutubaka maitsestamiseks. Vartest saab kiudu ning teha nööri ning kotiriiet. Tugeva lõhna tõttu on valget mesikat kasutatud maagias ohutisena. Bulgaarias […]
Harilik hiirekõrv, Capsella bursa-pastoris, on ravimtaimena laialt tuntud. Juba iidses Kreekas ja Roomas soovitasid ravitsejad hiirekõrva seemneid kui lahtistit. Oma toimetelt sobis taim juba vanasti vaese mehe apteegiks. Paljud selle taime rahvapärased nimed on seotud taimele omistatud ravivõimetega. Hariliku hiirekõrva rahvapärased nimed on kassi tudarad, luuvaluhein, pisterohi, robbi rohi, kambarohi, karjapoisipaun, kärnarohud, hiiretasku, rotikõrv. Oma […]