Kolmevöödiline või Hahni havisaba, Sansevieria trifasciata (oma paljude erinevate vormide ja värvidega) – veel üks meil toataimena kastatatav taim, kes ühtlasi ka ravida aitab. Havisaba on võimas looduslik filter. Toas kasvav havisaba puhastab ruumi õhku kahjulikest ainetest ja bakteritest. Kehvades tingimustes kasvada suutev havisaba kannab needsamad omadused üle ka omanikele, perele, tõstes nende immuunsust ja […]
Pelargoon, see vanaemade armastatud akna- ja rõdulill, mida meil rahvasuus sageli „kõrvalilleks” hüütakse, on palju rohkemat kui ainult kõrvavalu ravimiseks. Laias maailmas nimetatakse teda lausa „imelilleks”. Pelargoon aitab agressiivsete negatiivsete energiate korral nii majas kui ka inimese enda sees (viha- või vastikustunded). See taim pehmendab viha energiat, enamasti mõjub see just majaelanikele. Taim puhastab toksiinidest […]
Kõige tavalisem meil toalillena kasvatatava kalanhoe rahvapärane nimetus on ilmselt „nohulill”, aga on levinud ka sellised nimed nagu „toaženšenn”, „kodukirurg” ja „elupuu”. Kalanhoe mahl sisaldab C- ja P-vitamiini, flavonoide, orgaanilisi happeid, polüsahhariide, parkaineid, mikroelemente. Kalanhoel on antiseptised omadused, hävitades mikroobe ka selle ruumi õhus, kus ta kasvab. Kodus kasvav kalanhoe kaitseb seal elavat inimest apaatia, […]
Meditsiiniavalikkus avastas räni alles hiljuti. Aga… MIS JUHTUB, KUI ORGANISMIS POLE RÄNI PIISAVALT? See ülitähtis aine korraldab organismis hulka biokeemilisi protsesse. Kui organismis on ilmne ränipuudus, annab see end kaheksa korda tugevamini tunda kui teiste ainete vaegus. Vanematel ja vanameelsete vaadetega inimestel avaldub ränipuudus nii: – kogu keha hõlmava jäikuse ja haprusena – organismi lupjumisena, […]
Rahvameditsiinis on võilille elueliksiiriks nimetatud. Võilill sümboliseerib soojust. Temasse vaadates näeb päikest. Ta ongi päikesepõimikut tugevdav taim. Võilill tugevdab immuunsust, annab energiat. Ta on väga tugeva energeetilise toimega taim. See taim taim ärgitab meis leidma oma sisemist tugevust ja teadlikkust. Ta õpetab meid ka vananema, et meis oleks ikka alles enda tugev MINA, et me […]
Lisaks sellele, et harilik pihlakas on tuntud maagia-, kaitse- ja õnnepuu, on pihlakas ka ravimtaim. Pihlakamarjadest peeti lugu juba antiikajal. Tõsi, neid söödi tänapäeva mõistes pisut uskumatutel kaalutlustel: pihlad pidid andma meestele tugevust, naistele vastupidavust ning soodustama laste kasvu. Keskajal aga pihlakaid pigem kardeti, sest sellele puule omistati üleloomulikke võimeid. On uskumus, kus pihlapuu tervendavat […]
Käbiheina on tarvitatud juba ammu nii Euroopa kui ka Hiina rahvameditsiinis, Eestis vähem. Harilikul käbiheinal on leitud vähirakkude kasvu peatav ja potentsiaalselt ka levikut inhibeeriv toime. Põhilisel fenoolsel komponendil, rosmariinhappel on näidatud antioksudantne, vähivastane, põletikuvastane, antibakteriaalne ja HIV-vastane toime. Käbihein on ka üks neist taimedest, mis toimivad kilpnäärme haiguste korral. Käbihein sisaldab mitmeid bioaktiivseid ühendeid […]
Maarjalepp on ammusest ajast ka teaduslikus meditsiinis kõrgelt hinnatud, rääkimata rahvameditsiinist. Ega asjata ei kutsuta teda neljakümne tõve rohuks: tema kasulike omaduste lai ulatus hämmastab tõepoolest. Eestis kasvab tegelikult kaks maarjaleppa: harilik maarjalepp, Agrimonia eupatoria. Vaata kirjeldust ja levikut Eestis siit -> efloora.ut.ee ja karvane maarjalepp, Agrimonia pilosa. Vaata kirjeldust ja levikut Eestis siit -> […]
Rahvapäraseid nimetusi on kibuvitsal väga palju: haukaküüds, hiibalpuu, kibun, kibusk, kibuskipuu, kiuspuu, koidukann, okasroos, orjavits, piigipuu, pistlepuu, tahlapuu jne. Uskumuste järgi olevat teda muistsetel aegadel kasutatud orjade nuhtlemiseks: sellest nimetus orjavits. Meie esivanemad on pidanud kibuvitsa suure maagilise jõuga pühaks taimeks. Tema imelist mõju võib tunda, kui istuda mõnda aega varasel hommikutunnil õitseva kibuvitsapõõsa kõrval. […]
Harilikku vereurmarohtu peetakse üheks vanemaks ravimtaimeks. Kuuludes magunaliste sugukonda, siis murdes tema vart, eritub samuti piimmahla, aga kollakas-oranzikat. Juba vanad kreeklased märkasid, et vereurmarohi puhkeb õitsele samal ajal saabuvate pääsukestega ja närtsib koos nende äralennuga soojale maale. Seepärast kutsusid nad teda „pääsurohuks“ (“chelidon” – pääsuke). Maagias soovitatakse kanda vereurmarohtu kaasas, naha vastas. Arvatakse, et see, […]