Klorofüll on unikaalne komponent, mis sisaldub ainult rohelistes taimedes. Püüdes energiat päikesevalgusest, loob klorofüll fotosünteesi käigus taime jaoks toitvat materjali.
medicalnewstoday.com/articles/322361.php
Klorofülli funktsionaalsed omadused on väga lähedased vere funktsioonile inimorganismis. Seetõttu nimetatakse klorofülli „taimede vereks”.
Huvitav on see, et ainus erinevus taimede ja inimese vere vahel on see, et vere ehitus erineb ainult ühe aatomi võrra.
Selle aatomi võrra, mis asub keskel.
Selleks on klorofüllil magneesium, inimverel aga raud hemoglobiinis.
Seetõttu on klorofüll meie organismile ülitähtis.
Kaugetest aegadest alates on klorofüll maagilise tervendajana inimesi teeninud. Klorofüllis on arvestatav kogus hapnikku, mis mängib kriitislist rolli kasulike aeroobsete bakterite toetamises.
Arvestades, et roheline taim – see on peamine klorofülli allikas, on raske leida paremat kasutusvõimalust kui rohelised kokteilid. Muide, 100 grammis rohelises on valgu rohkem kui 100 grammis lihas. Tõenäoliselt ei leidu ühtki haigust, mida ei saaks kergendada klorofülli abil.
Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.
Kasemahl on vana traditsiooniline jook nii Põhja- kui ka Ida-Euroopas.
Varem oli see tähtis vitamiiniallikas, jook, mida anti varakevadel isegi kariloomadele.
kleo.ru/items/house
Vanadel eestlastel on olnud lausa ütlus: „Valge lehm, sada sarve peas. Lüpstakse ühest nisast.”
Kasemahla on nimetatud nooruse eliksiiriks.
Teaduslikult ei ole kasemahla tervistavat toimet küll tõestatud,
aga samas ollakse kindel, et kahju selle joomine ka ei tee.
Näiteks armastavad rähnidki kevadel kase sisse mõne augu puurida ja siis mahlaga maiustada. Küll linnud-loomad juba teavad, mis hea ja kasulik on.
Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.
Siinkohal ei tule juttu mitte marjadest, mida samuti loodusest leida võib, sest neid me enam-vähem teame kõik nagunii.
Aga on veel palju teisi taimi, mis sisaldavad ohtralt kasulikke aineid, mineraale ja vitamiine, olles meile vägagi kasulikud ehk tervistavad, mitte ainult ei täida kõhtu.
Nende hulgas on nii ravimtaimi kui ka neid, mida tavaliselt ikka ainult umbrohtudeks peetakse.
Kuid ka umbrohtudest on kasu.
Järgmises loetelus on lühidalt kirjeldatud iga taime, kuidas teda kasutada.
Taime enda täpsema kirjelduse ja kasvukoha kohta on toodud lingid, kuhu klikkides infot saab.
Niisiis.. 60 söödavat taime meie looduses:
Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.
Parasvöötmes esinevate aastaaegadega seoses esineb puudel (vara)kevadeti mahlajooks, kui vigastatud kohast puutüvel või oksa küljest hakkab mahla välja jooksma.
Loomulikult mitte ainult kasel ja vahtral, meile tuttavatel mahlapuudel, vaid ikka kõigil.
Kusjuures kõikide puude mahlad sisaldavad rikkalikult toitaineid ja vitamiine, olles organismile kasulikud ning nende (tüve)mahlasid saab samuti kasutada tervise heaks.
Ungari karjased näiteks lisasid erinevate puude mahla joogivette, et see siis aitaks seedida raskesti seeditavat toitu.
Puude mahla on kasutatud ka kohvi ja leiva tegemiseks.
Kõige levinum on muidugi kase– ja vahtramahla kasutamine.
Kasetüvel kasvav seen must pässik (Inonotus obliguus) ehk rahvakeeles (rahvasuus) kasekäsn –
see on Venemaal, Soomes, Norras jt Põhjala rahvaste juures ammu tuntud võimas raviseen.
Musta pässikut on kasutatud vene (Lääne-Siberis), poola ja eesti, soome (saami) rahvameditsiinis.
Siberis on ta tuntud kui surematuse seen. Jaapanlased kutsuvad seda metsa teemantiks, hiinlased taimede kuningaks.
Seda seent teatakse ka Ameeria Ühendriikides.
Olgu kohe täpsustuseks öeldud, et….
Must pässik ( Inonotus obliquus) ja teadusliku nimega kasekäsn (Piptoporus betulinus) ei ole päris üks ja seesama, vaid eri liigid.
SEE ÕIGE – Inonotus obliquus wikipedia.org/wiki/
Must pässik ehk chaga on kase koore all kasvav ja koort lõhestav üheaastane pruunides toonides puuseen.
„Kasekäsnana” tuntakse teda vaid rahvasuus.
PS!
Musta pässikut kasvab tegelikult ka mõnede teiste lehtpuude peal, aga raviks kasutatakse vaid kasetüvel kasvavat.
Sisaldab suures koguses joodi, kaaliumi, kaltsiumi, naatriumi, magneesiumi, mangaani ja rauda, samuti mikroelemente (vask, alumiinium, koobalt, nikkel, tsink, hõbe), palju B-vitamiine (k.a. B-5 ehk pantoteenhapet), D-vitamiini, K-vitamiini, orgaanilisi happeid (sipelghape, oblikhape, viinhape, äädikhape), flavonoide, fenoole, steriine, fütontsiide, parkaineid, vaikaineid, mineraale ja ensüüme, aminohappeid, melaniini.
VALE. Piptoporus betulinus forestrydev.org
PS! Kasetüvedel kasvav looduslik tšaaga sisaldab betuliinhapet ja betuliini, kultuuris kasvatatud must pässiku seeneniidistik harilikult mitte.
Pässikust tehakse lisaks joogile (tee) veel erinevaid tervendavaid saadusi – pulbreid, siirupeid, tõmmiseid ja ekstrakte.
Ravimtaimedega koos kasutades on tulemused veelgi paremad.
Et mustast pässikust võimalikult rohkem immuunsust tugevdavaid aineid kätte saada, soovitatakse seent võimalikult kaua keeta.
Tšaagat on inimesed tarvitanud nii sees- kui ka välispidiselt. Võib tarvitada aastaringselt.
PS!
Et tarvitamine oleks efektiivne, tuleks manustada suurtes kogustes ja kaua.
On täheldatud, et inimesed, kes joovad chagat igapäevaselt, haigestuvad pahaloomulistesse kasvajatesse palju harvem.
Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.
Aga… MIS JUHTUB, KUI ORGANISMIS POLE RÄNI PIISAVALT?
See ülitähtis aine korraldab organismis hulka biokeemilisi protsesse. Kui organismis on ilmne ränipuudus, annab see end kaheksa korda tugevamini tunda kui teiste ainete vaegus. Vanematel ja vanameelsete vaadetega inimestel avaldub ränipuudus nii:
– kogu keha hõlmava jäikuse ja haprusena
– organismi lupjumisena,
– liigeste ja lülisamba sidelamellid kuluvad, vajuvad ära ja muutuvad jäigaks.
– nii hõõrdub lõpuks üks luu vastu teist.
VÕILILL ru.wikipedia.org
Arvatakse, et ränipuudusest võivad tekkida rasked häired:
väheneb kõõluste, liigesekõhrede ning veresoonte ja soolestiku seinte sidekoe elastsus. Peaaegu kõik naha, juuste ja küünte haigused viitavat ränivaegusele.
Räni normikohane sisaldus teeb meid paindlikumaks ja sitkemaks, meie lihased ja kõõlused ei ole siis nii rabedad, liigestevahelised lamellid on vetruvad ja vastupidavamad, nahk elastne ja sile, juus tugev ja elus, veresooned elegantselt nõtked.
Kui organism saab räni juurde:
– muutuvad juuksed elastseks ja läikivaks, ei lange enam välja ega lähe halliks
– rabedad küüned saavad tugevamaks
– tugevnevad ja muutuvad paindlikumaks luud.
Ränil on tähtis koht kollageenikiudude sünteesis, kollageen on aga luukoe väga oluline komponent. Räni soodustab luude kasvu, seepärast on luumurru puhul vaja tarvitada seda elementi sisaldavat toidulisandit.
Räni annab lihastele ja kõõlustele paindlikkuse ja liikuvuse ning aitab kõhrkoel taastuda. Viimane asjaolu teeb selle aine tähtsaks osteokondroosi vältimises: lülidevahelised kettad saavad võimaluse taastuda.
NÕGESru.wikipedia.org
Eriti rõhutavad asjatundjad räni osa vereringes.
Selle elemendi puuduse korral väheneb veresoonte elastsus ja nende võime reageerida ajust tulevatele kokkutõmbe ja laienemise käsklustele.
Kui veresoonte seintes on räni vähe, asendub see kaltsiumiga, mis muudab need jäigaks. Kaltsiumiogadele ladestub kolesterool, mis loob eeldused ateroskleroosi, kõrgvererõhutõve, stenokardia, südame isheemiatõve, infarkti jа insuldi tekkeks.
Viidatakse eksperimentidele, mille puhul organismi manustatud räniühendid tõkestasid ateroskleroosi arengu ja taastasid veresoonte seinte toonuse. Seega võib öelda, et räni peaks aitama alandada vererõhku ja vältida veenilaiendeid, mille korral jalaveresoonte seinad lõtvuvad ja venivad välja.
Avalikkusele oleks huvitav teada saada, et suurimad kaltsiumi kasud on
parimad, kui kaltsium on saadud taimsest ränist aga mitte kaltsiumist. Loomsetele rakkudele vajatavat kaltsiumi ammutatakse harva mineraalsest kaltsiumist, pigem on see “bioloogilise transmutatsiooni/muundu mise” toode ränist ja teisest elementidest. Räni lisamine toidusse aitab luusid kiiremini kokku kasvatada.
Lahustuvat taimset räni sisaldavad ainult noored värsked kiirestikasvavad taimed.
Taimne räni muundub mineraalseks räniks kui taimed vananevad või küpsevad üle.
PS! Enamuses kaubanduses on taimne räni ebausaldusväärne, kas siis taimede vanuse või küpsusastme tõttu ja sisaldavad sageli küpset mineraalset räni.
PÕLDOSI ru.wikipedia.org
Ränihapet leidub paljudes ravimtaimedes.
Eriti palju räni peitub:
– põldosjas
– võililles
– teelehes
– nõgeses.
Just neist taimedest tasub teha toorsalateid, jooke ja suppe.
PÕLDOSI
See on lausa erakordne maarohi.
Tema koostisest võib ränihape vahel moodustada koguni 25 protsenti.
Seda taime tarvitatakse mitut moodi: tehakse teed, tõmmist või jahvatatakse kuivatatud osjakuusekesed pulbriks ja raputatakse toidu peale.
RÄNIPOMM PÕLDOSI aitab eriti hästi nende haiguste puhul, mis tulenevad organismi ränivaegusest.
Retsept
Et räniühendid tagavad veresoonte normaalse talitluse, kasutatakse seda taime näiteks südame- ja ajuveresoonte ateroskleroosi korral:
võetakse 2 sl kuiva peenestatud ürti 200 ml keeva vee kohta, lastakse 20 minutit tõmmata, kumatakse ja juuakse kolm korda päevas pärast sööki 100 ml.
SUUR TEELEHT ru.wikipedia.org
Taimetark Rim Ahmedov kasutab organismi tugevdamiseks põldosjamahla.
Retsept
Ta kogub selle taime suviste võrsete maapealset osa, laseb neil tund aega seista, ajab läbi hakkmasina, pressib mahla välja, segab sama suure koguse viinaga ning hoiab pimedas ja jahedas kohas. Osjatõmmist joob Rim 1 tl koos veega kolm korda päevas pärast sööki.
Seguretsept
Neil, kes viina ei kannata, soovitab tervendaja segada põldosjamahla sama koguse punase veiniga. Seda võetakse 25-30 ml kolm korda päevas pool tundi peale sööki. Rim lubab, et sedasi tehes tunnete varsti, kuidas jõudu tuleb juurde ja ainevahetus läheb normi.
TEELEHTJalavann teelehe lehtedest
Selleks korjata teelehe lehti ja tehe tõmmis, mida siis lahjendada sooja veega jalavanni jaoks.
2) TOIDUAINETEST
ÕLU menshealth.com
Kõige ränirikkamad teraviljad: rukis, nisu, kaer, oder, tatar ja riis.
Neid tuleb tarvitada võimalikult naturaalsel kujul. Näiteks rafineeritud jahust on kadunud 95 protsenti terades olnud ränist.
Ameerika teadlased tegid hiljuti kindlaks, et päris palju leidub räni õlles.
Eriti rohkesti pidavat seda olema nisuõlles, mida uurijad julgevad soovitada isegi luuhõrenemise vältimiseks.
3) TOIDULISANDITEST
Et nüüdisaegse inimese toidus on räni vähe, pakutakse apteegis seda ainet sisaldavaid toidulisandeid.
Leidub selliseid, mille põhikomponent ongi räni.
NB!!! Neis olevast ränioksiidist üldjuhul siiski ei piisa keha toetamiseks ehk vajalikku abi neist ei saa, sest organism ei kipu neid ka omastama!
4) RÄNIKIVIDEL SEISNUD VESI
Talvel, kui rohelisi taimi kusagilt võtta pole, tuleks juua ränivett.
Paljud tervisetargad aga soovitavad kindlasti juua aktiveeritud ränivett.
Seda on lihtne valmistada, kõige keerukam näib olevat hankida vee tegemiseks sobivaid ränikivikesi.
On vaja puhtamat räni, mis eraldub vette tumedast, hallikassinakasmustast tulekivist. Seni müüdi neid Venemaa suurtes apteekides, kuid viimasel ajal on need sealt kiired kaduma. Meil müüakse räni mahetoodete poodides 150-grammiste pakkidena.
Mõni asjatundjad ei soovita ravivee valmistamiseks kasutada kraanivett, sest selles sisalduv kloor olevat räni suurim vaenlane. Parim on loomulikult allika- või kaevuvesi, paljud linnas elavad entusiastid kasutavad filtreeritud kraanivett.
KUIDAS RÄNIVETT TEHA:
voday.com.ua/
1. Võetakse 3-liitrine purk, pannakse sinna 50-100 g ränikivitükke.
2. Valatakse peale vesi, asetatakse nõu toatemperatuuril varjulisse kohta seisma jа kaetakse marliga.
3. Kolme-nelja päeva pärast on vesi juba nii puhas, et seda võib tarvitada joomiseks, toidu valmistamiseks, taimede kastmiseks ja pesemiseks.
4. Ravitoimega vee saamiseks tuleks seda lasta tõmmata kauem – 7-8 päeva. NB!!!
Räni tekitab mürgiseid gaase, aga ei korja saasta enda külge, vaid see ladestub ränikivikeste vahele purgi põhja.
Räniveest tohib ära kasutada üksnes kaks kolmandikku.
Alumine kolmandik tuleb ära visata, sest see sisaldab mürgiseid jääke.
Valmis vesi valatakse teise anumasse, kuid mitte kõik: alumist, sademega kihti ei tohi kasutada.
KIVIDE PUHASTAMINE…
Pärast vee äravalamist võiks hoida kive 2-3 tundi soodavees, seejärel pesta need voolava vee all puhtaks ning asetada kaheks tunniks värske õhu kätte tuulduma. Pärast seda tohib neid jälle julgesti tarvitada.
RÄNIVEE SÄILITAMINE…
Juba valmis ränivett võib keeta, kuid alles ränitükkidel seisvat mitte.
Vett ei soovitata koos räniga hoida külmikus.
Ränivesi säilitab raviomadused mitme kuu jooksul.
Umbes aasta pärast on soovitav toime uuendamiseks kivid purustada või võtta kasutusele uued.
Räniga rikastatud vesi on puhas ja meeldiva maitsega ega rikne kiiresti.
RÄNIVEE KASUTAMINE….
alcoinfo.com.ua
Tavaliselt juuakse seda päevas lonkshaaval toaleigena 1-3 klaasitäit.
PS! Kui juuakse ka šungiidivett, siis on soovitav tarvitada kahel päeval šungiidivett, sama kaua ränivett ning siis veel kaks päeva ainult püramiidivett. „Siis ei teki šungiidivee puhul mõnikord ettetulevat ülemineralisatsiooni tunnet. Inimene vajab ikka vaheldust ja loovat sõltumatust.”
Üksmeelselt tunnistatakse, et ränivee mõjumehhanisme ei ole veel lõplikult kindlaks tehtud. Oletatakse, et meie keha rakud omastavad räni abil struktureeritud vee molekule kergemini.
Näitajate poolest sarnanevat ränivesi inimese vereplasmale. Omaksvõetuna satub see kiiremini kudedesse, osaleb ainevahtusprotsessides ja kiirendab toksiinide väljumist. Arvatakse, et ränil on võime kleepida enda külge haigusetekitajaid, gripi-, reuma-, hepatiidi- ja polüartriidiviiruseid, patogeenseid kоkkе, trihhomonaade ja candidaseeni ning need organismist väljutada.
Räniga aktiveeritud vesi parandavat kõikide organsüsteemide tööd.
Igal tarvitajal saavat korda just see, mis on valesti: alaneb vererõhk või veresuhkrutase, paraneb liigese seisund või annab järele allergia.
Eriti tähtis olevat ränivesi eakatele inimestele, kõige muu hea kõrval ei teki neil enam juurde kortse, hakkab taastuma hallinenud juuste endine värv ja kahvatuvad pigmendilaigud.
Sellepärast olevat hea tarvitada ränivett ka välispidiselt. Seda tehakse furunkulite, murdeeaga kaasnevate vinnide, põletuse, psoriaasi ja kõõma korral.
Liigesevalude puhul aitavat soojad räniveekompressid, konjunktiviidi korral soovitatakse raviveega silmi loputada. Angiini ja paradontoosi puhul võib sellega loputada suud ja kurku, nohu korral nina.
