Meie hing, kes läbib rea kehastumisi, kogeb kogemusi. See pole alati positiivne. Mõnikord käime hävitavaid teid, mis kajastub meie järgnevates eludes tumeda karma näol, mida astroloogias nimetatakse Mustaks Kuuks või Lilithiks. Kui vaatame peeglisse lahtise suuga… kes seal meie sees on? Kas on huvitav või hirmus? Ei pea kaua otsima: nad on meis igaühes, sest […]
Meie hing, kes läbib rea kehastumisi, kogeb kogemusi. See pole alati positiivne. Mõnikord käime hävitavaid teid, mis kajastub meie järgnevates eludes tumeda karma näol, mida astroloogias nimetatakse Mustaks Kuuks või Lilithiks. Kui vaatame peeglisse lahtise suuga… kes seal meie sees on? Kas on huvitav või hirmus? Ei pea kaua otsima: nad on meis igaühes, sest […]
Meie hing, kes läbib rea kehastumisi, kogeb kogemusi. See pole alati positiivne. Mõnikord käime hävitavaid teid, mis kajastub meie järgnevates eludes tumeda karma näol, mida astroloogias nimetatakse Mustaks Kuuks või Lilithiks. Kui vaatame peeglisse lahtise suuga… kes seal meie sees on? Kas on huvitav või hirmus? Ei pea kaua otsima: nad on meis igaühes, sest […]
* Mets-nõianõges, Stachys sylvatica ja soo-nõianõges, Stachys palustris, on väga alahinnatud taimed. Täpsemalt saab mõlema taime kirjelduse ja leviku kohta lugeda siit: METS-NÕIANÕGES https://eseis.ut.ee/efloora/Eesti/species/988.html ja https://elurikkus.ee/bie-hub/species/7460?lang=et SOO-NÕIANÕGES https://eseis.ut.ee/efloora/Aegna/species/989.html ja https://elurikkus.ee/bie-hub/species/7458 Peale selle, et nõianõgesed on ravimtaimed, on nad ka suve teise poole head meetaimed. Lehti ja maapealseid osasid saab kasutada „soorohelise” värvi saamiseks. Kuid taimed […]
Ükski tsivilisatsioon ei talu pidevat ootust ebaausa suhtluse suhtes, ilma et ta laguneks vastastikuse usalduse puuduse tõttu. Artikkel: aususe devalveerumisest ehk mandumisest, aususe kadumise põhjustest (kasvatuses ja noorte haridusteel), ohust demokraatiale ja ühiskonna säilimisele tulevikus. Märkus: Alljärgnev essee pärineb Hooveri institutsiooni vaba ühiskonna voorusi käsitleva töörühma väljaandest „Ohustatud voorused”. Teemat käsitleb William Damon, Stanfordi ülikooli […]
Harilik saialill, Саlеndulа оffiсinаlis, rahvapärased nimed: hanikõri, hauihammas, hundihammas, jäärasarved, kassiküüned, kollased roosid, kringlilill, kulliküüned, küütselill, päevakollased, rõngasroos, saiapätid, sikusarved jt. Looduslikult on saialill pärit Lõuna-Euroopast. Vahemeremaades kasvab ta metsikult. Ta kasvab mõõduka soojuse ja kliimaga piirkondades, seetõttu võib teda kohata sealsamas, Lõuna-Euroopas ning Väike-Aasias (kuni Iraanini välja), samuti Austraalias. Nüüdseks on ta kultiveerituna laialt […]
Pojenge on tuhandeid erinevaid sorte. Liike on kokku 33, tüüpe aga vaid mõni. Nii on nö puupojenge, puitunud vartega põõsaid kui ka mitmeaastasid rohtseid taimi. Mõnedel neist on raviomadusi ning neid kasutatakse rahvameditsiinis. Hiinas on aastatuhandeid kasutatud nn puu-pojengi, selle esivanemat, Osti pojengi, Paeonia ostii. Teisena on kasutatud eestikeelse nimega valgeõielist pojengi, P. Lactiflora. Siis […]
Paljud, kes on käinud lõunapoolsete maade mererannas ujumas ja puhkamas, on märganud, et nahk muutub ilusamaks. Rääkimata siis veel kuulsa Surnumere tervendavast mõjust erinevate naha- ja liigesehaiguste puhul. Maailmas on ka teisi populaarseid raviva efektiga soolase veega kohti looduses. Soolavanne on ravitsemise eesmärgil kasutatud juba vanadest aegadest saadik. Tänapäeval tehakse seda raviasutustes ja saab teha […]
Oleme kõik kellegi lapsed, kellegi sõbrad, kellegi vanemad või lihtsalt tuttavad. Sageli juhtub, et kui lähedane inimene satub raskesse olukorda, siis peame enda kohuseks teda aidata – kui mitte jõuga, siis vähemalt nõuga. Kipume teiste eest ehk nende asemel ise nende probleeme lahendama. Aga… kui me siis aitame inimest ilma, et ta oleks ise abi […]