See, kes on kogenud oma mina lagunemist, võib tükke igal ajal ükskõik millise korra järgi uuesti kokku panna, saavutades sel teel elumängu lõpmatu mitmekesisuse. Anyone whose soul has fallen to pieces can rearrange these pieces of a previous self in what order he pleases and so attain an endless multiplicity of moves in the game […]
Tarkus – see ei ole eruditsioon, mitte oskus igas vestluses kaasa rääkida, eriti veel vestluses teadlastega. Üldse mitte. Kui sa oled tark, siis sa mõistad, et sa millestki aru ei saa. Tark räägib sageli sõnatult. Tark tunnetab puudusi ja jutukaaslase jaoks ebameeldivaid momente ning läheb neist mööda. Tark näeb vastust ette ja vaikib, kui ta […]
„Armastus peaks minu meelest olema enam-vähem pidev mõtisklemine, mida teha teisele, et ta naeraks meelehääst. Pidev mõtisklemine toob kaasa teostamisegi. Ja sellega on öeldud kõik algusest otsani. Kõik, mida saaks öelda veel, on ainult seletused sellele. Aga, kui keegi hakkab mõtlema kõigest, mida teine võiks teha temale, kuid pole teinud, siis ta pole armastaja, vaid […]
Kord sõlmis E. Hemingway kihlveo, et kes kirjutab maailma lühima liigutava loo. Ta võitis selle. Peale seda on veel paljud proovinud sellist asja kirjutada. Siin osad neist… Müüa beebi saapad. Kasutamata. (E. Hemingway) Võõrad. Sõbrad. Parimad sõbrad. Armukesed. Võõrad. „Te eksisite numbriga“, vastas tuttav hääl. „Reisijad, teiega räägib nüüd mitte kapten.“ Ma kohtasin hingesugulast. Tema […]
Istus vana öökull tamme oksa peal. Mida rohkem ta kuulis, seda vähem rääkis. Mida vähem rääkis, seda rohkem kuulis. Miks ei ole me sellised nagu see vana tark öökull… Tõlkinud Ingrid Prass
See porine maa võtmata kartulitega on minu. Need paakeveest põdurad niidud paari viletsa kuhjaga on minu. See ohakaräämas paepealne põld, see kassitappudes teeäärne räga, see laukaraba, see mädasoo. Nad on minu. Mina vastutan nende ja nemad minu eest. Siit läheb mu tee – mättalt mättale üle õõtsuva kamara, ümber vilkumas laugaste veesilmad, päikene põhjas. Kas […]
– “Me ju tülitseme.. Kogu aeg… Me ei suuda koos elada, jah?” – “Aga kas sa kirsse armastad?” – “Jaa.” – “Aga kui sa sööd, siis ju sülitad kivid välja?” – “Nojah.” – “Elus on ka niimoodi. Õpid kive välja sülitama ja samal ajal kirsse armastama.” /autor teadmata/ Tõlkinud Ingrid Prass CopyRight © […]
“Ma oskan rääkida ainult teis pesitsevast headusest, mitte kurjusest. Sest mida muud on kurjus kui nälja ja janu käes piinlev headus? Kui headusel on nälg, siis ta otsib endale toitu ka kõige pimedamast ja räpasemast urkast, ning kui teda vaevab janu, siis joob ta ka haisvast lombist.” /Kahlil Gibran/
Hommikul mulle üks hea sõna ütle enne kodust lahkumist Juhtub palju päeva kestel kes teada võib kas jälle kohtume kas jälle näeme veel… Armas, üks hea sõna ütle sa “Head ööd” juurde kes teada võib kas ärgates kohtume kas jälle näeme veel… Elu nii kiirelt mööda läeb ja enam korduda ei pruugi mis viimati mulle […]
Teatud juhtudel võib saatus olla nagu ühe koha peal ringi keerutav liivatorm, mis vahetpidamata oma suunda muudab. Sa sead oma mineku ringi ja katsud teda vältida. Aga ka torm muudab sinu järgi oma suunda. Sa sead veel kord oma sammud ringi. Ja ka torm muudab samamoodi veel kord oma suunda. Ikka ja jälle kordub see, […]