Reinkarnatsiooni seadus on mitmetahuline ja sellel on palju erinevaid ilminguid, millest üks on karma ehk põhjuse ja tagajärje seadus, mida igapäevaelus mõistetakse kui “saatust”.
Inimestele meeldib sõna “karma” väga. Erinevates maailma paikades kordavad nad seda, kuid ei taha selle tähendust mõista. Nad kiidavad karma loomise kergesti heaks, kuid ei võta meetmeid sellest vabanemiseks.
Inimene eelistab luua karmat nii teo kui ka mõtte poolest. Eelistab mõelda ka seda, et seal, kuskil nurga taga, peaks nö karma jumal või keegi teine vabastama ta kõige tõsisematest tagajärgedest.
Inimesed muutuvad karmast rääkides laste sarnaseks. Et keegi peab nende trikkide eest maksma. Karma suurenemine ei ole inimestele keeruline, kuid see-eest oskavad nad hiljem halada ja viriseda, sellega vaid veelgi võimendades tagajärgi.
Tavalise inimese “saatuse” mõistesse on kätketud justkui midagi pimedat ja saatuslikku. Teadlike inimeste jaoks on karma seadus sama arusaadav ja “süsteemne”, nagu tavaliste inimeste jaoks on füüsikaseadused või valitsuse aktid, näiteks tsiviilseadustik.
Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.
Jacek Yerka, “Amok Harvest” wikiart.org/en/jacek-yerka/amok-harvest
Lihtne on olla pühak, istudes Tai Shani mäel.
Palju keerulisem on jääda pühakuks, istudes turuplatsil.
(Hiina vanasõna)
Pere ja töö – need on vaimseks koolituseks parimad.
Tavaline on see, kui keegi räägib: „Nii tahaks eraldada rohkem aega vaimseks praktikaks, aga saate ju ise aru, – naine, töö, lapsed…”
Tõenäoliselt ei ole see inimene veel teadvustanud, et pere ja töö ongi vaimne praktika. Kusjuures see on palju raskem ning annab paremaid tulemusi, kui mediteerimine lumistel Himaalaja mäetippudel.
Jah, elu argipäev on parim vaimne kool. Sel määral kuivõrd teie peegeldus üha selgemalt saab kujutatud, tunnete sisemas end paremini ja aktsepteerite sellisena kes te olete.
Ainult tuleb märgata kõiki pisiasju, reaktsioone, mõtteid ja emotsioone.
Õppige oma tegevuse loomulikest tagajärgedest – nii saate palju vajalikku tarkust.
Just niipalju, kui on vaja enda arenguks.
Vaimne praktika jätkub Maal igapäevastes tegevustes.
Aga mitte spetsiaalsetel üritustel, unistustes ja illusioonides, sest kõik on olemas ka ilma nendeta…
Enamus enesearengu teel olijatest kaldub sageli oma teelt kõrvale – nad peidavad ning matavad maha oma tumeda poole ehk siis varjukülje.
Nagu näiteks:
– joogid, kes unistavad naisest,
– mungad, kes unistavad perekonnast,
– veganid, kes janunevad liha järele.
Kas sa tõesti arvasid, et nende tee on õige, kui nad riputasid endale sildid külge ning matsid oma soovid sügavale mulla alla?
Ega sa ometi ei kavatsenud neid järgida?
See varjatud janu lõhub nad laiali, mädandab seestpoolt.
Nad ei taibanud peamist – nad asetasid välise vormi kõrgemale sisust.
Kui tegelikult ei ole nii.
Põgenedes millegi eest, ei jõua sa kuhugi.
Sa tõused mäe tippu ainult soovist näha kõike ülevalt, aga mitte seetõttu, et sul all raske on.
Kui sind segavad kivid seljakotis ja sa võtad nad sellele matkale kaasa, siis usu, nad ei lase sul üles tõusta, sest sa tunned nende raskust tippu jõudmata.
Justkui ahelad ei lase nad sul järgmist sammu teha.
Sa veered alla, lähed põhja seepärast, et koorem lasub sinu sees.
Lükates eemale vooruse vastandid, lõid sa tingimused kodusõjaks enda sees.
Oled justkui laps, kes kattis silmad kätega ning otsustas peitu pugeda.
Isegi, kui praegu su sees on vaikus, usu, see on vaikus enne tormi.
Kõik see, mille sa nii hoolega peitsid ära enda ja teiste eest, ilmub varem või hiljem lagedale.
Ainult siis, kui aktsepteerid kõiki oma hinge külgi, mõistes, et ei ole olemas head ega halba, muutud terviklikuks.
Kas võib hea inimene rääkida või mõelda teistest halvasti?
Millistesse raamidesse oled ennast surunud?
Millist rolli mängid kellegi jaoks?
Kui sa vaatad ennast peeglis rahvamassi silmadega, mida sa siis näed?
Mitte midagi. Sind ei ole. Ainult kest on.
Need kaks inimest, kes elavad sinu sees.
Kõik need inimesed sinu sees, kuidas sa nendega läbi ja hakkama saad?
Kui üks tahab ennast purju juua, teine kloostrisse minna, kolmas tantsida, aga neljas tahaks kõikide nende küsimuste esitamise ära lõpetada ning alustada elu otsast peale?
Kellele sa annad hääleõiguse ning millisel ajal – kas mitte sellele, kes kutsub esile rahvamassi heakskiidu just praegu?
Sinu sees on niipalju inimesi, kui palju on tähti taevas, ja igaüks neist tahab midagi öelda ning igaüks arvab, et just tema väärib seda elu lõpuni elama.
Võta nad kõik, anna neile kõigile õiguse olla, elada ja eksisteerida.
Võttes nad, annad neile võimaluse ühineda ühise eesmärgi nimel ja võimalik, et siis liigub miski surnud punktist välja ning sa mõistad enda kohta midagi.
Kuid ära mitte kunagi võitle oma tumeda poolega, vaid võta ta, ära vaidle ning jälgi.
Eitades halba endas, tapad sa ka hea. Üks ilma teiseta võimalik ei ole.
Kuni sa ei nimeta ühte halvaks ja teist heaks, kuni ei anna neile nimetust, ei sildista – niikaua on kõik terviklik, ühest allikast. Ühest. Kas mõistad?
Sa hakkad õppima, ainult nõustudes sellega, et sa midagi ei tea.
Sa võid armastada, kui tunnistad endale, et vihkad.
Kunagi on igal armastaval inimesel tulnud tunnistada, et vihkab kõiki, kaasa arvatud ennast.
Sellest algab armastus – enda vastu, ühe inimese vastu, kõigi inimeste vastu ja üldse, kõige oleva vastu.
Enne seda on see lihtsalt sõna, mille taha varjub vihkamine, egoism ja hirm.
Võta vastu oma duaalsus, vastuoksus, ja kõik oma tumedad ja heledad küljed, ning sa omandad selle mõistmise, kes sa tegelikult oled.
Ära karda vaikust – kuuled sellest kogu tõde enda kohta, sa sulandud kõigega ja tänu sellele laiened.
Unenäod võivad meid inspireerida, lohutada, segadusse ajada ja isegi hirmutada.
Elulõpu unenäod või nägemused on surijate ning nende perede jaoks tähendusrikkad ja märkimisväärsed.
Vastava uurimise all oli rohkem kui 13 tuhat surevat patsienti. Spetsialistid leidsid, et elu õhtul nähakse uskumatult kirkaid unenägusid.
Sest nn kliinilise surma (see on omamoodi üleminek elu ja bioloogilise surma vahel) üle elanud inimesed räägivad sageli kummalistest unenägudest.
Enamus neist inimestest arvasid, et need unenäod erinevad nende normaalsetest unenägudest, olles sellised, mida nad kunagi oma elu jooksul näinud pole.
Inimene sureb füüsiliselt, kuid tema emotsionaalne ja vaimne identiteet jäävad unenägude ja nägemuste kaudu avalduma.
Saladuslikud unenäod algavad kindlal ajal…
Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.
Erik Johansson, Cut & Fold (2012) create.adobe.com/2013/2/13/impossible_photos_of_erik_johansson.html
Vaimsed inimesed – erilised inimesed.
Neid serveeritakse eraldi sööginõus.
Neil on teine lainepikkus.
Ja isegi saba on neil teisel pool.
Tänapäeval on väga moodne olla vaimne, tegeleda arenguga, külastada erinevaid seminare, treeninguid, praktikaid ning seejuures pidada ennast kõrgemaks, targemaks jms kui teised.
Milles siis on vahe ja erinevused tõelised vaimse arengu ja pseudoarengutee vahel, millised on tunnused, et kiiresti välja sõeluda peened momendid, märgata, teha järeldused… ning veidi muuta ka oma kurssi?
Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.
MANDALAD – need on meditatsioonipildid ja omamoodi maagiliselt toimivad, mitte lihtsalt ilusad pildid.
“HALDJATÄHT”, Ingrid Prass, manaratas.ee
Meditatsioonipilt aitab meditatsiooni juures.
See viib enesest arusaamiseni uuel ja sügavamal moel.
Tuleb vaadata, minnes pildi sisse.
Võib üksisilmi keskenduda. Mõned suudavad niimoodi hetkega sisse minna, teistel läheb kauem.
Aga võib ka hakata näiteks liikuma mööda mingeid jooni, kujundeid, värve jne, vastavalt sellele, mis jooksvalt tähelepanu köidab, st kuhu liigub mõte.
Pildi sügavusse vaatamine tähendab, et pead vaatama sügavalt endasse.
Meditatsioonipilt võib olla elegantne ja keeruline, aga ka lihtne ja tagasihoidlik.
Mõlemal juhul sisaldub temas tarkus ja tõde.
Neil piltidel on vägi suhelda, nad aitavad viia vaatajat kõrgemale teadvustasandile, pakuvad tervendust, harmoniseerivad, korrastavad ja õpetavad.
Tegemist on omamoodi akendega vaimsesse maailma, kusjuures kujundid, värvid ja sümbolid toimivad katalüsaatoritena vallandamaks inimese sees uinuvaid jõude.
Saladuste lahtimõtestamiseks aga ei piisa pildi välimuse vaatamisest, vaid tuleb mõista detailide pisimaidki külgi.
Meditatsioonipilti vaimusilma ees hoides, tuleb mõelda selle värvidele, sümbolitele.
Sellise pildi vaatamine on keeruline nägemise kunst, kus alati vaadatakse asju sügavamal tasandil.
Alati saab näha veel rohkem, kui esmapilgul tundub.
Kui saad aru iga kujundi ja värvi tähendusest, aitab see ennast muuta ja rahule lähemale tuua.
Mõnikord on vaja julgust, et vaadata pilti enda ees, nähes torme ja segadust ning samas rahu ja ilu.
Arusaamine aitab hakata tegutsema ja oma elu muuta.
Nõnda on võimalik oma sisemise minaga sidet saavutada ja vaadata maailma oma olemise keskmest.
Meditatsioonipilte on kasutatud ka ravimiseks ning energia saamiseks.
Neid pilte võib riputada seintele, lisades oma ümbrusesse kõrgemat energiat ja puhtamaid vibratsioone.
Samuti saab tervendavaid piltekasutada selleks, et neid vaadates ja nendega töötades suhelda vaimse maailmaga.
Mandalad võivad olla mitte ainult budistliku, vaid ka ameerika põlisrahva (indiaani), keldi kui ka vaba lahendusega, samuti omavahel põimunult.
Mandala – see pole mitte ainult ilus muster ja huvitav amulett, mis kaitseb maja.
Mandala abiga saab lahendada paljusid küsimusi oma elus.
Töö mandalaga on nagu võlukunst, milles kõik muutused toimuvad justkui iseenesest.
KUIDAS ENDALE SOBIVAT MANDALAT VALIDA…
Tuleb valida, järgides ainult enda maitset! Valida selline, mis tõmbab.
PS! Sama juhtub, kui ise mandalat luua, kas siis paberile, ruumiliselt või looduses, looduslikust materjalist.
Kuna siis just see mandala on otseselt seotud alateadvusega,
siis seadistab ta elusituatsiooni selliselt, et on võimalik saavutada see, mis on sel hetkel vajalik, mida tahetakse.
Edasi tuleb ainult:
1) Riputada mandala seinale nähtavale kohale.
2) Otsustada, mida elult tahta.
3) Ja siis iga kord, kui mõte puudutab soovitut, pöörduda pilguga mandalale.
Lisaks veel püüda naeratada, et laadida mandalat positiivse energiaga.
Juba muistsetel aegadel peeti meditatsioon oluliseks, kuigi mingit peent ja erilist sõna selle jaoks ei leiutatud.
Seda kutsuti lihtsallt istumiseks… lihtsalt maa peal, mis on alati kõigi jaoks valla.
Istuti lihtsalt peale pikki tööpäevi või pärast väsitavat retke…
Istuti üksinda ja oldi lihtsalt tasa, sest oldi vastu peetud looduse karmusele ning saadud tema küllusest kasu.
Peale seda oli vaja puhata, kuid samal ajal oli vaja ka oma sisemusse vaadata, sest see aitas tajuda aja möödumist.
See aitas tasandada tööst tekkinud rahutust. Ja aitas tagasi pöörduda Tao vaiksesse puhtusesse.
Ning ka tänapäeval pole tegelikult mediteerimiseks vaja muud, kui vaid istuda ja vaiki olla.
Isegi (iseendas olles) lihtsalt aknast välja vaadates, kohvi juues, kõndides või mingit lihtsat tööd tehes võime mediteerida.
Võime seega mediteerida igal ajal ja igal pool, kasvõi 1 sekundi või siis natuke rohkem .
Kusjuures inimestel on sageli mediteerimisest vale arusaam.
Nad arvavad, et mediteerimiseks tuleb keskenduda ja mitte midagi mõelda.
Me ei saa blokeerida mõtteid ega emotsioone. Meil on neid vaja.
Probleem tekib aga pigem sellega seoses, et aju mõtleb tegelikult lakkamatult nagu “ahvi aju”, igasuguste suvaliste asjade üle, andes meile oma arvamusi.
Meil tuleb selle meie enda “ahvi ajuga” sõbraks saada. Banaan siin ei tööta.
Talle tuleb tööd anda, teda selleks treenides
Öelda talle: “Hei, sina, vaata, kuidas ma hingan! Näed, sisse ja välja, sisse ja välja…”
Tema vastab: “Hea idee!”. Ja jälgibki. Las jälgib.
Selle hingamise taustal aga võivad meile tulla suured mõtted.
Nii et vahel piisab ühest või mõnest hingamisestki.
Kõiksugused keerukad meditatsioonivahendid on välja mõeldud vaid seetõtttu, et kaasaja inimese psüühika on muutunud keeruliseks.
Aga meditatsioon ei pea olema keeruline.
Seetõttu ei olnudki varasematel aegadel sellele nime antud.
See oli vaid istumine, mida igaüks tegi pärast pikka päeva.
Ei ole vaja midagi muud, kui vaid laskuda sügavasse sisekaemuse seisundisse, sest Tao on alati kõikjal ja koos meiega.
On vaja vaid vaikselt olemiseks aega võtta, et seda jälle mõista.
