Surmale maises elus järgneb alati kiire sündimine astraalmaailmas.
Üllatunud surnut ootavad seal saatjad-abistajad.
Paljud surnud inimesed ei saa aru, kus nad asuvad ja mis nendega juhtub. Nad arvavad, et sattusid kas põrgusse või taevasse.
Abilised üritavad uutele tulijatele hoolikalt selgitada, kuhu nad sattusid, kus on nende asjad ja kuidas käituda. “Surilinal ei ole taskuid,” ütlevad abilised. Seejärel kantakse nad üle mälu saali. Seal näidatakse surnutele üksikasjalikult kogu nende maist elu. Seal hindavad nad ennast ise, mitu korda samale rehale astumise üle. See aus enesehinnang sõltub sellest, millises evolutsiooni staadiumis inimene on, milleks ta on valmis ja mida ta ootab.
Kõik loomad, taimed ja tulnukad (teiste planeetide elanikud) elavad samuti astraalmaailmas pärast oma surma füüsilises maailmas.
Ja seal võib selguda, et mõned maismaaloomad on oma vaimselt arengult märkimisväärselt paremad kui inimesed. Näiteks vaalad ja delfiinid, vaimses mõttes palju targemad ja kõrgemal kui inimesed.
Milline see elu siis “teisel pool” täpsemalt on?
Kommentaarid puuduvad