Šamaanid on inimühiskonnas olemas olnud väga kaua, kindlasti palju kauem kui eksisteerib kirjutatud ajalugu. Meie eesti muistseid manatarkasid võis samuti šamaanideks nimetada.
Kõik suured religioonid on šamanismi teadmisi sajandeid alla surunud, sest need suured religioonid on muutunud valitsevate klasside tööriistadeks. Teadmised on unustatud või kaotatud poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete muutuste käigus, kui meie esivanemad asusid elama linnadesse ja eemaldusid loodusest.
Kes on šamaan? Enamasti nimetatakse šamaaniks inimest, kes kasutab ekstaasiseisundit, kus ta oskab saada vaimuilmast teavet, abi ja nõu. Šamaan (mees või naine) teenib kogukonnakaaslasi oma erilise sideme abil vaimude maailmaga. Ta tervendab, kaitseb ja taastab tasakaalu ja kooskõla inimeste ja looduse vahel. Samuti on ta kasvataja ja õpetaja, kes ei lase rahva traditsioonidel katkeda, andes neid järgmistele põlvedele edasi. Nii on osade põlisrahvaste kultuurides säilunud inimeste võime elada kooskõlas looduse ja esivanemate tarkusega.
Šamaaniks hakkamine pole naljaasi. Ei selleks saamine ega ka selleks olemine. See on suur vastutus, rahva heaolu eest. Ning kui juba oled šamaaniks saanud, siis tagasiteed enam ei ole ja loobuda ei saa. Ühinemine vaimudega on igaveseks.
Edasi sellest, kuidas toimub šamaaniks saamise protsess erinevate rahvaste juures, milline on traditsiooniline ehk klassikaline tee ja milline on teine võimalus ning kuidas ära tunda, et ka sina võid olla vaimude poolt valitud.
*
Kommentaarid puuduvad