Meil on harjutud, et hariduse omandamisel koolis on olulisem selline täppisaine nagu matemaatika. See kuulub põhiainete hulka. Loovained aga mitte.
Kunstiõpetust peetakse üldiselt mingiks pehmeks aineks, kus lihtsalt tehakse midagi, lihtsalt joonistatakse. On kujunenud mõttemall, et seda ainet pole õieti vajagi. Loovainete roll on selgelt alahinnatud.
Kõige kurvem on see, et selline mõttemall on juurdunud mitte ainult kodudes, lapsevanematel ja õpilastel, vaid ka koolides endas.
On küllalt palju õpetajaid ning kooli- ja haridusjuhtegi, kelle arvates kunst pole eriti oluline ega pole seetõttu eelisseisundis. On loogiline, et nendeks õpetajateks on peamiselt täppisainete õpetajad.
Teadlane Andreas Schleicher, kes juhib valitsustevahelise majandusorganisatsiooni OECD rahvusvahelise õpilaste hindamise programmi, räägib teistsugust juttu.
Jah, kunst võib juhtiva hariduseksperdi sõnul tulevikus noorte jaoks tähtsamaks muutuda kui matemaatika.
Teadlane Andreas Schleicher ütles alamkoja uuringus, et tema arvates võiksid noored loovuse kaudu omandatud oskustest rohkem kasu saada kui testipõhisest õppest.
Ta andis tõendusmaterjali hariduskomisjonile neljanda tööstusrevolutsiooni käimasoleva uurimise osana – selliste tehnoloogiate nagu robootika ja tehisintellekti mõju ühiskonnale.
Schleicher, keda peetakse laialdaselt üheks maailma juhtivaks haridusmõtlejaks, ütles: “Ma ütleksin, et neljandas tööstusrevolutsioonis võivad kunstid muutuda matemaatikast tähtsamaks.”
“Me räägime” pehmetest oskustest “sageli kui sotsiaalsetest ja emotsionaalsetest oskustest ning rasketest oskustest kui loodusteadustest ja matemaatikast, kuid see võib olla vastupidine,” ütles ta, vihjates sellele, et teadus ja matemaatika võivad tulevikus muutuda “pehmemaks”, kui selleks on vajadus, kui vajadus nende järele väheneb tehnoloogia tõttu ja „rasketeks oskusteks“ saavad „teie uudishimu, teie juhioskus, püsivus ja vastupidavus“.
Schleicheri kommentaarid tulevad keset pidevat muret Ühendkuningriigi haridussüsteemi kitsenduste pärast, et välistada loovus ja seatakse prioriteediks akadeemilised õppeained.
Kampaania korraldajad väidavad, et see segab paljudel noortel loovkarjääri teha. Sellegipoolest ütles Schleicher aga, et liiga kitsas õppekava võib noori samuti tuleviku nõueteks vähem ette valmistada.
Ta ütles, et Briti koolid peavad (loov)oskusi suures osas teadmistest madalamateks ning võivad olla väga keskendunud traditsioonilistele ülesannetele, näiteks meeldejätmine.
„Kui vaadata ülesannete tüüpe, mida Briti tudengid täidavad paremini [kui teised riigid], siis on need pigem need, mis seostuvad paremini pigem mineviku kui tulevikuga – sellised asjad, mida on lihtne õpetada ja mida on lihtne testida. Just neid asju on lihtne digitaliseerida.
“Kaasaegne maailm ei tasu teile mitte selle eest, mida teate, vaid selle eest, mida saate teha sellega, mida teate,” ütles ta.
*
See tähendab…
Inimene, kellel on hästi arendatud loovus, suudab leida erinevaid ja uudseid lahendusi elus ettetulevatele probleemidele, ülesannetele ning situatsioonidele, nii teaduses kui ka teistes valdkondades (ka mitte otseselt loomingulistel aladel), nii tööl kui ka isiklikus elus, mitte ei järgi ainult vanu radasid. Ta suudab oma eelnevalt omandatud mistahes teadmistega midagi uut luua, mõteldes teistmoodi kui enamus.
PS! Kunst, see on tegelikult igasugune loovusega seotud kunst – muusika ehk helikunst, lava- ehk näitekunst, filmikunst, poeesia jms (tõlkijapoolne märkus)
***
Tõlkinud Ingrid Soosaar.
Allikas:
Kommentaarid puuduvad