Eestis kasvab looduslikult harilik sigur, Cichorium intybus. See taim on levinud lääne- ja põhjaosa lubjarikastel aladel. Vaata levikut siit: https://elurikkus.ee/bie-hub/species/3744?lang=et
Hariliku siguri rahvapärased nimetused on tsigur, seekoor, sigguri-juured ja tsikur.
Sigurit kasvatatakse aedades kahe teisendina – juursigurina (Cichorium intybus var. Sativum) ja salatsigurina (Cichorium intybus var. Foliosum).
Ravimina on seda taime kasutatud nii Vanas Egiptuses kui ka Vanas Roomas ja Kreekas. Keskajal tarvitati ravitoimet omava juurviljana.
Kaukaaslased soovitavad vanadusmärkide ilmnemisel ja haiguse järel juua kanget siguritõmmist.
Sigurikohv on hea kohviubadest tehtud kohvi asendaja. Kibedamaitselisi juuri saab röstitult kasutada kohvisegudes.
Kuid peab teadma ka, et peale heade omaduste on sigurikohvi tarvitamisel ka omad ohud.
Sama ka siguri tarbimisel muude tervendavate preparaatidena.
Rahvameditsiinis kasutatakse kogu taime, nii ürti, lehti, juuri kui ka õisi.
Tehakse värsket mahla, tõmmiseid, mähiseid, vanne jne.
Juuri saab kasutada alkoholi tootmiseks, aga juurtest saab teha ka siirupit, mida tarvitada kulinaarias. Sigurijuuri saab kasutada salatites (paprika, kurgi ja sibulaga), vinegrettides (hapukurgi, roheliste herneste, porgandi, sibula, munaga). Köögiviljas või võis hautatud sigurit muna-võikastmega kasutatakse kartuli- või liharoa lisandina; mis tahes kujul annab see toidule eriti pikantse maitse.
Noored sigurilehed sobivad tarvitamiseks salatina.
Sigur on hinnatud meetaim. Õitseb suve algusest sügiseni välja.
**
Kommentaarid puuduvad