Elas kord ühes kuningriigis võimas nõid.
Ükskord valmistas ta võlujoogi ning valas selle allikasse, kust jõid kõik kuningriigi elanikud. Tarvitses vaid kellelgi sellest allikast vett juua, kui ta kohe hulluks läks. Hommikuks olid kõik inimesed, kes sellest allikast jõid, hulluks muutunud.
Kuninglik perekond jõi vett eraldiseisvast kaevust, milleni nõid ligi ei saanud, seetõttu jätkasid kuningas ning tema pere normaalse vee joomist ega läinud hulluks nagu teised.
Nähes, et riigis valitseb kaos, püüdis kuningas korda taastada, andis välja rea seadusi, kuid kui alluvad said kuninglikest käskudest teada, otsustasid nad, et kuningas on hulluks läinud ja annab seetõttu välja selliseid hulle seadusi. Rahvas tormas karjudes lossi juurde ja hakkas nõudma, et kuningas loobuks troonist.
Kuningas tunnetas oma jõuetust ja tahtis juba krooni peast võtta, kuid kuninganna tuli ja ütles talle: „Lähme ja joome ka sellest allikast. Siis saame samasugusteks nagu teised.” Nii nad tegidki. Kuningas ja kuninganna jõid vett hulluse allikast ja hakkasid kohe jama suust välja ajama.
Alluvad loobusid kohe oma nõudmistest: et kui kuningas ilmutab sellist tarkust, siis miks mitte lasta tal edasi riiki valitseda.
Riigis hakkas valitsema rahu, vaatamata sellele, et tema elanikud käitusid hoopis teisiti kui naaberriigi omad. Ning kuningas sai valitseda oma elupäevade lõpuni.
Paljude aastate pärast suutis nõia lapselaps valmistada joogi, mis suutis mürgitada vee kogu maakeral. Ükskord valas ta selle ühte allikasse ning mõne aja pärast osutus kogu vesi maakeral mürgitatuks.
Inimesed ei suuda ilma veeta elada, ning maakerale ei jäänud ühtki normaalset inimest. Kogu maailm läks hulluks. Kuid keegi sellest ei tea…
Vahel sünnib maakerale inimesi, kellele see mürgijook millegipärast ei mõju. Need inimesed sünnivad ja kasvavad täiesti normaalseks, ja nad isegi püüavad teistele selgitada, et nende teod on hullud. Kui neid tavaliselt ei mõisteta, pidades neid hullumeelseteks.
*
Tõlkinud Ingrid Soosaar.
Kommentaarid puuduvad