(artikkel täiendatud 13.11.2025)
Islandi käokõrva, Cetraria islandica, rahvapärased nimetused on:
põdrasammal, põdrasarvesammal, islandi samblik, kopsusammal, palukobrik, palukorbak, palotatjas, palotagja`, karpal, korbasammal, krobiseja, käppsammal, nõmmekarbed, nõmmekarpalad, rinnasammal.
Siiski ei ole ta sammal, vaid samblik.
Islandi samblik kasvab liivikutel ning liivastel nõmme- ja palumännikutes, ökoloogiliselt puhtas keskkonnas, puhtas õhus. Eestis on ta sagedane, kasvades otse pinnasel või vanade kändude koorel.
Vaata siit levikut Eestis: https://elurikkus.ee/bie-hub/species/138076
Sõltuvalt kasvukohast võib islandi käokõrval olla erinev värv. Hästivalgustatud kohas võib tal olla pruunikas kõrbenud jume. Peamisel on pinnalt pruun, oliivroheline või rohekashall, sageli veripunaste täppidega, alt helehall. Madalates kasvukohtades või soojusepuuduses kasvades võib ta olla praktiliselt valge.
Värskelt on pehme, nahkjas, kuivanult aga kare ja rabe.
Samblik on oluliseks toiduks põhjapõtradele, põtradele ja muskusveistele, lausa maiustuseks.
Islandi käokõrvas sisalduv polüsahhariid loob veega segades sültja massi. See on väga toitev, kuid inimene seda peaaegu ei omasta. Siiski päästis islandi käokõrv 1920. aastal näljast palju põhjarahvaid. Inimesed lisasid seda samblikku oma toidusse, leivajahuna või iseseisva söögina.
Kasutatakse sambliku kogu maapealset osa.
Loodus on hämmastav. See annab meile kõik, mida terviseks vajame. Tuleb vaid teada, mida võtta ja kuidas seda tarvitada. Islandi samblik koosneb vetikatest ja seentest, mis omavahel vastastikku sõltuval viisil suhtlevad. Vetikad teostavad fotosünteesi, seened aga varustavad taime veega ja lahustavad sooli. Üllataval kombel töötavad seened ja vetikad, hoolimata diametraalselt vastandlike ülesannete täitmisest, ühise hüvangu nimel koos.
Islandi samblik on oma omaduste poolest tuntud juba sajandeid. Sambliku raviomadused olid teada juba keskajal. On täiesti võimalik, et sellest ajastust on elusaid isendeid säilinud tänapäevani, kuna islandi samblik võib elada kuni 1000 aastat.
Juba üle 200 aasta tagasi andsid Islandi arstid seda samblikku mitmel kujul raskete haiguste tõttu kurnatud haigetele toitva ainena ja seedetegevuse reguleerimiseks. Kuni 19. sajandini kasutati islandi samblikku laialdaselt nii traditsioonilises kui ka traditsioonilises meditsiinis. Pärast mitmeid muutusi ja edusamme keemias kaotas inimkond aga ajutiselt huvi selle sambliku vastu.
1920. aastatel päästis just islandi samblik paljusid inimesi kaugel põhjas näljast. Inimesed lisasid samblikku toidule ja tarbisid seda iseseisva toiduna. Vaestel aegadel on seda samblikku ja sellest tehtud jahu lisatud leivajahule.
Tavameditsiin on juba ammu tunnustanud islandi sambliku raviomadusi. Seda kasutatakse arvukates meditsiinilistes preparaatides ja seda peetakse väga tõhusaks ravimiks paljude tervisehädade korral. Paljud teadlased kasutavad lihheniini toitainebaasina mikroorganismide ja mitmesuguste bakterite kasvatamiseks.
*
Kommentaarid puuduvad