Ükskord ammu elas Hiinas põllumees, kes oli oma põllul juba palju aastaid töötanud.
Ühel päeval jooksis tema hobune ära. Kuuldes uudist, tulid naabrid külla ja ütlesid osavõtlikult:
“Küll on halb õnn”.
“Võib-olla”, vastas tema.
Järgmisel hommikul tuli hobune tagasi, tuues kaasa kolm metsikut hobust.
“Kui imeline!”, hüüdsid naabrid.
“Võib-olla”, vastas vana mees.
Järgmisel päeval püüdis tema poeg ratsutada ühel neist taltsutamata hobustest; aga kukkus ja murdis jala.
Naabrid tulid tulid jälle osavõtlikult ebaõnne üle kaasa tundma.
“Võib-olla”, vastas farmer.
Päev hiljem tuldi sõjaväest külasse tema noort poega teenistusse kutsuma. Nähes, et noormehe jalg on murtud, jätsid nad ta kõrvale. Naabrid õnnitlesid talumeest asjade hea pööramise pärast.
“Võib-olla”, ütles põllumees….
/Alan Watts/
tõlkinud Ingrid Soosaar.
Kommentaarid puuduvad