Küsis kord üks ülikooli õppejõud oma tudengitelt sellise küsimuse: „Kas kõik, mis eksisteerib, on loodud Jumala poolt?” Üks üliõpilane vastas talle julgelt: „Jah, Jumala poolt loodud.” Nüüd esitas professor sellise küsimuse: „Kas Jumal lõi kõik?” „Jah, kõik,” vastas üliõpilane.
Professor küsis: „Kui Jumal lõik kõik, siis see tähendab, et ta lõi ka Kurjuse, kuna see ju eksisteerib. Ja vastavalt sellele printsiibile, et meie teod määravad meid endid, tähendab see ka seda, et Jumal on Kurjus.” Seda kuuldes, jäi üliõpilane vaikseks. Professor oli iseenda üle väga rahul. Ta uhkustas üliõpilastele, et ta tõestas veel kord, et usk Jumalasse – see on müüt.
Veel üks tudeng tõstis käe ja ütles: „Kas ma võin ühe küsimuse küsida?” „Muidugi”, vastas professor. Tudeng tõusis püsti ja küsis: „Professor, kas külm eksiseerib?” „No mis küsimus see on? Muidugi eksisteerib. Kas sul pole kunagi külm olnud?” Üliõpilased naersid tudengi küsimuse üle.
Kuid noor tudeng vastas: „Tegelikult, külma ei eksisteeri. Füüsikaseaduste kohaselt on see, mida me külmaks peame, tegelikult soojuse puudumine. Inimest või objekti saab uurida, et näha, kas see omab või edastab energiat. Absoluutne null (-460 kraadi Fahrenheiti) on soojuse täielik puudumine. Kogu aine muutub inertseks ega suuda sellel temperatuuril reageerida. Külma ei eksisteeri. Lõime selle sõna kirjeldamaks, kuidas me end kuumuse puudumisel tunneme.”
Tudeng jätkas: „Professor, aga kas pimedus eksisteerib?” „Muidugi eksisteerib.” vastas professor.
Tudeng vastas: „Te eksite jälle. Ka pimedust pole olemas. Pimedus on tegelikult valguse puudumine. Me võime uurida valgust, aga mitte pimedust. Saame kasutada Newtoni prismat, et jagada valge valgus paljudeks värvideks ja uurida iga värvi erinevaid lainepikkusi. Pimedust ei saa mõõta. Lihtne valguskiir võib murda pimeduse maailma ja seda valgustada. Kuidas sa tead, kui pime on mingi ruum? Mõõdate, kui palju valgust esitatakse. Kas mitte nii? Pimedus on mõiste, mida inimesed kasutavad valguse puudumisel toimuva kirjeldamiseks.”
Lõpuks küsis tudeng veel: „Kas Kurjus eksisteerib?”
Seekord vastas professor ebakindlalt: „Muidugi, ma juba ütlesin ju. Me näeme teda iga päev. Inimestevaheline julmus, palju kuritegusid ja vägivald üle maailma. Need näited pole muud kui kurjuse ilmingud.”
Selle peale vastas üliõpilane: Kurjust ei ole olemas, või vähemalt ei eksisteeri see tema enda jaoks. Kurjus on lihtsalt Jumala puudumine. See on nagu pimedus ja külm, inimese loodud sõna kirjeldamaks Jumala puudumist. Jumal ei loonud kurjust. Kurjus ei ole usk ega armastus, mis eksisteerivad valguse ja soojusena. Kurjus on jumaliku armastuse puudumise tagajärg inimsüdames. See on nagu külm, mis tuleb, kui soojust pole, või pimedus, mis tuleb, kui valgust pole.”
Selle üliõpilase nimi oli – Albert Einstein…
*
PS!
Jumal on siin Kõiksuse ehk Kõrgemate jõudude tähenduses.
Jumalik armastus – üleüldine armastus kõige elava, kõige loodu vastu.
.
Tõlkinud Ingrid Soosaar.
Kommentaarid puuduvad