Planeet Maa on elusorganism, tal on oma hingamine ning südamerütm. Maad aitavad reguleerida ning tasakaalus hoida meile nähtamatud stiihiad ja olendid.
Kohavaim – ladina keeles „genius loci”.
Igal maal on oma teatud energia või oma kohavaim või jumalus (kuidas kuskil öeldakse).
Loodusrahvad on “kohavaimu” pidanud jumalaks ehk vaimuks, kes elab kindlas kohas. Loodust on tajutud kui vaimu ja selle tahte ilmingut. Inimene pidi kohanema konkreetse koha omadustega.
Koha vaim – see on kodus, külas, tänaval, linnas, maal või metsas oleva omaette koha või pühapaiga energeetiline substants. On austatud küla või muu piirkonna ühisvaimu – kaitsjat.
Kohavaimudega on tihedalt seotud teised nähatamatud olendid, jumalused ja Maaema. Nii ka Eestis. Eesti omad.
Need ja ka koha vaim võivad olla inimesele vibratsiooniliselt sobivad või vastupidi. Tulemus inimese jaoks on selle põhjal, kuidas ta toimib selle maa energiaga.
*
Rein Veidemann:
Nii või teisiti avanevad meile seosed koha, kohtumise ja kohe (soome k. kohta) vahel. Sõna “koht” etümoloogia juhatab läänemeresoome vastava tüvisõna juurde.
“Vaim” (kr k. psyche), teadvus ja eneseteadvus, mis omakorda on tihedalt seotud hingega – see sõna “vaim” on samuti, nagu “kohtki”, eesti keeles peaaegu oma sõna, pärinedes läänemeresoome ühisest algkeelest.
Koht on ruumi see osa, kus saadakse kokku, kus koonduvad mingid hetked ja sündmused, ning nii nagu inimesel, leiab olemasolu kinnitust (koha) nimes.
Koht ei ole mitte ainult tähenduse kandja, vaid ka kiirgusvõimendi, mis lisab neile paikadele pühaliku või sümboolse mõõtme.
Neid pühalikke, sümboolse või mütoloogilise mõõtmega kohti eesti kultuuris võib jäädagi üles loetlema. Kohanimi võib kiirata teatud tähendust, mis on oluline ainult selle kohaga seotud inimesele, teistele inimestele avaneb aga seletuse või jutustuste kaudu.
Kohavaim tekib tajumise ja mõjutamise , vastuvõtmise ja edasiandmise „koostöös”.
*
See, mida oma maale (või teatud kohale) annad, seda ka saad vastu.
Paljud inimesed ei hinda seda maad, kus nad elavad.
Kui inimene näiteks räägib oma elukohajärgse maa kohta halvasti, ja seda iga päev, ka teistele, siis ei ole mõtet sellelt maalt enda jaoks midagi head loota, see oleks ebareaalne.
Oluline on sisemine tunnetus. Kui tunnetad, et saad oma riigile ja maale midagi enda poolt anda või talle midagi jagada, oma andeid või teadmisi näiteks, siis on hea, maa (kohavaim) suhtub sellesse väga hästi, tehes koostööd.
Siia käib näiteks ka see, et enne, kui võtame loodusest midagi, võiks Maaemalt (ning loomalt, taimelt või kivilt jne) ka küsida, et kas see asi meile teatud otstarbeks sobib ja kas me võime selle kaasa võtta. Enda poolt tuleks kohavaimule tänutäheks midagi jätta ja tänada. Midagi endast, midagi orgaanilist, looduslikku. Ei saa ju ainult võtta, tuleb ka anda. Muidu ei pruugi meil abi olla ega tullagi.
Kuidas saada kohavaimuga (jt kohalike olenditega) sõbraks? Selleks on vanarahval olnud hästi palju meetodeid, mis esivanematelt päritud. Kui vaimurahvaga head suhted, siis on ka inimestel hea elada.
*
Ahto Kaasik:
„Pühapaigad hoiavad alal kohavaimu: ajaloolisi kohanimesid, kohapärimust, tavasid, uskumusi, matusekohti ja arheoloogilist kultuurikihti. Loodusliku pühapaiga rahus saavad inimesed käia kogumas jõudu ja taastamas tasakaalu ning tugevdamas sidemeid loona ja esivanematega. Et pühapaigaga seotud vaimsed ja ühiskondlikud väärtused saaksid edasi kesta, tuleb kaitsta pühapaiga looduskeskkonna puutumatust. Peamiselt ajalooliste andmete põhjal on Eestis teada ligikaudu 550 hiit ja paar tuhat muud looduslikku pühapaika.”
*
Teosoofia looja J. P. Blavatskaja on öelnud:
„Igal rahval, igal rahval on oma vahetu hoidja ja eestkostja ehk kaitsev koha vaim– Planeedi Vaim.
Sfääride, planeetide astraalvalitsejad loovad monaade või hingi oma olemusest, “silmapisaratest ja kannatuste higist”, varustades monaadid nende substantsi sädemega, milleks on jumalik valgus. Planeedid ei ole pelgalt sfäärid, mis kosmoses vilguvad ja ilma igasuguse eesmärgita säravad, vaid need on erinevate olendite alad, millega võhiklased veel tuttavad ei ole, kuid mis sellegipoolest on salapärases, lahutamatus ja võimsas sidemes inimeste ja taevakehadega. Iga taevakeha on ühe jumala tempel. Universumis pole midagi, mis seisaks väljaspool jumalikkust. Kogu loodus on pühitsetud koht. Igaüks neist tähtedest on püha elukoht.”
*
Teosoof Mahatma Moria, üks Jelena Blavatskaja õpetajatest, on öelnud:
„Koos teiste omasugustega kantakse deevadena hoolt Maa teatud füüsilise osa eest. Deeva – elementaalolend loodusriigis.
Aga ka inimesed on Maa kui elusolendiga tihedalt seotud. Kõik sõltuvad üksteisest.
On olemas ka elementaalid, kellel on veel arenenum teadvusseisund ning kes on kaasatud looduses ilmnevate suuremate nähtuste manifesteerimisse.
Selleks võib olla mistahes nähtus, alates mingist süsteemist looduses, mida me oleme mõnevõrra ekslikult nimetanud ökosüsteemiks — nagu näiteks terve mets või elukooslus mingis meres, need siis on kohavaimud — või isegi veel suuremad protsessid, nagu näiteks ilmastikumustrid või planeet Maa tervikuna. On olemas ka sellised elementaalid, kes on teadlikud kõigest, mis toimub Maa füüsilisel tasandil. Samuti on olemas elementaalid, kes on teadlikud vastavalt kõigest, mis toimub Maa emotsionaalsel või mentaalsel või identiteeditasandil.” /visioonid.ee/
*
Elementaalid saavad oma teadvusseisundit laiendada niivõrd, et võivad omandada eneseteadvuse. Sel juhul teevad nad evolutsioonilise hüppe ja kehastuvad inimkehas. Inimeste hulgas on seetõttu neid, kes on välja arenenud elementaalolendist. Neil on parem kontakt loodusega, elementaalidega ehk loodusvaimudega.
Aga kui on vaja tervendada planeeti, keskkonda või oma keha, siis ainult loodusvaimudega suhtlemisest võib mitte piisata, kui palve või mõttekujund jääb nõrgemaks kui meie alateadvuse poolt välja saadetud signaalid.
Aitab ainult see, kui puhastame oma alateavuse kõigest piiravast ja negatiivsest ning kui mõtleme ning tegutseme südamega.
*
Rein Veidemann:
Kohavaimul on vertikaalne mõõde, mis avaneb sellest või teisest kohast jutustades ja seda nimetades ning nime sügavustes otsekui kaevu vaadates. Vertikaal on mälu. Ja seepärast, tõesti, kõik kohad eksisteerivad seni, üle aegade ilma meietagi nii kaua, kuni neist kohtadest on elus veel jutustusi. Kohavaimu horisontaalne mõõde ilmneb aga kontsentrites. Esmaseks kontsentriks on su oma sünnipaik, kodukoht, enamasti lapsepõlvekodu, selle lähiümbrus, inimesed ja juhtumised, mis panevad aluse identiteedile. Ja siis hakkab see laienema. Madis Kõivu öeldut järgides, tekib mitu kohavaimu, kitsamalt ja laiemalt, linn, maakond ja lõpuks kogu maa, Eesti. Aga viimastes kihtides ka Euroopa. Sellelgi on oma kohavaim, see, mis sealt kiirgub ja mis tähenduse meie ise Euroopale anname. Need kontsentrid on hästi tajutavad, kui tullakse reisilt ja ületatakse Eesti piir ning lõpuks jõutakse oma koju.
Aga me tajume neid kontsentreid, neid kohavaimu ringe üksnes siis, kui meil endil on nendega hingeline side.”
*
Kohavaimu mõiste on seotud egregori mõistega.
Ka rahvusegregor on omamoodi hingestatud jõud, mis on omane mingi kindla piirkonna inimestele.
Eesti rahvas asub siin Läänemere kaldal juba oma 10000 aastat.
Lennart Meri. „Hõbevalge”:
„Maa kõneleb meiega meie keeles, kuid muidugi ei ole see metsade ega vete hääl, mida kuuleme, vaid kümnete põlvkondade sosin, nende tööde ja rõõmude, vaevade ja heitluste, tõdede ja vastutõdede kauge kaja.”
*
Iga geograafiline üksus omab oma kindlat energiavälja. Iga energia kannab endas vastavat informatsiooni. Kas me nimetame seda kohamäluks või kuidagi teisiti ei oma tähtsust.
Põlisasukad püüavad säilitada oma koha energeetikat, sisserännanud aga üritavad oma koha energeetikat kaasa tuua ja uude pinnasesse istutada, teadvustamata endale, et see ei ole võimalik. On võimalik luua ainult mingi uus kunstlik aseaine mis ei rahulda ei neid endid ega põlisasukaid. Keegi peab siis ennast muutma. Loomulik oleks, et seda teeb külaline.
Meie, kui väikerahvas, peame oma kohavaimu hoidma ja arendama, sest see on just see, mis meie kultuuri alles hoiab.
Sellised rahvusegregorid on väga rikkaliku jõuga.
See tähendab seda, et kes iganes selle kohavaimule käpa peale saaks, suudaks eestluse kui sellise kaotada. Sest kui kaob meie kultuur ja kaovad meie kui eestlaste traditsioonid, siis kas vaid nimetus eestlane teeb meid eestlasteks?
Liialt kaua on meie riik lömitanud teiste ees ja pidevalt oma kohavaimu maha müünud. Selle asemel, et sedasi müüa, parem kasvatame teda. Sest kes julgeb end nimetada eestlaseks kui eestlus on kadunud.
Ja siin all ei pea ma silmas lihtsalt keele oskust ja lipuvärvide tundmist. Rahvuslus on märksa sügavamal.
Kohavaim on tegelikult see mis meid ühendab. Ja meid temaga – meie SÜDA.
***
Kokku seadnud Ingrid Soosaar.
Allikad:
https://edasi.org/109992/rein-veidemann-genius-loci-kohavaim/
Ivar Vee “Rahvuse energeetika”
https://vk.com/@blavatsky_bailey-ep-blavatskaya-tainaya-doktrina-kosmogenezis-elementy-i-atom
https://www.visioonid.ee/blog/2015/1/8/75-elementaalid-ehk-loodusvaimud
https://www.looduskalender.ee/n/de/node/4176
https://bioneer.ee/ahto-kaasik-hiied-%C3%BChendavad-looduslikku-ja-kultuurilist-mitmekesisust-ii-osa
https://manaratas.ee/inimese-eeterkeha-ja-looduslik-eetervali-planeet-maa-olevik-ja-tulevik/
Kommentaarid puuduvad