Keskajal võis selle tagasihoidliku maas roomava taime eest peaga maksta. Selle taime lehtedel sädelevad tilgad haarasid inimeste kujutlusvõimet nii palju, et nad nägid selles rohttaimes maagiat. Lääne-Euroopas teati kortslehte keskajal nõiarohuna. See kajastub ladinakeelses nimes – alchemilla – “alkeemikute rohi”. Keskajal peeti seda taevaveeks, mille abil alkeemikud püüdsid kulda valmistada ja Tarkade Kivi leida. Hommikused pärlendavad veetilgad kortslehe lehel arvatakse Saksamaal Odini abikaasa Frigga pisarateks, kui ta mees tolle kaugete käikude ajal taga igatses. Iidsetest aegadest on usutud, et kui pesta hommikul oma nägu kortslehe lehtedelt kogutud kastega, naaseb teie endine ilu teie juurde. Eesti rahvapärimus seostab kortslehte igavese noorusega.
Tänapäeval ei leia enam inimest, kes usuks, et kortsleht talletab haldjate pisaraid või et sealt valavad päkapikud endale jooki. Siiski saab ta endiselt oma maagiat ilmutada, tervendamise maagiat.
Eestis kasvab 23 liiki kortslehti. Kõigil neil on raviomadusi. Kortslehtede hulgas on ka ilutaimi ja toidutaimi.
Teaduslikus meditsiinis kasutatakse harilikku kortslehte, Alchemilla vulgaris.
Rahvapärased nimed: kaste rohud, krooklehed, krookslehed, müristamiserohi.
Kasutada sobib nii maapealset osa kui ka juuri.
Varakevadel saab kortslehest keeta suppe, „kapsa”suppi ja valmistada salateid. Kortslehe lehti võib sisse soolata koos teiste köögiviljade ja ürtidega. Lisaks võib lehti marineerida koos teiste köögiviljade või ürtidega ning kasutada esimese või teise käigu roogade valmistamiseks.
Armeenia köögis kasutatakse tavalist kortslehte supipõhjana (koosneb ürdi keedusest ja ürdist endast, maitsestatakse granaatõunaseemnete ja maitse järgi äädikaga). Prantslased usuvad, et lehmade söötmisel omandavad kortslehe söömisest saadud piim ja juust väga ebatavalise maitse. Koos priimula lehtedega pruulitakse kortslehe lehti varakevadise teena, mida juuakse keha mürkidest puhastamiseks.
Lisaks on lehti pikka aega kasutatud kangaste halliks värvimiseks.
*
Kommentaarid puuduvad