Leidis ükskord inimene kotka muna ja asetas selle kana alla hauduma.
Kasvaski kotkapoeg koos kanatibudega üles ja muutus nende sarnaseks.
Kaagutas, siblis ussikesi otsides mullas, lehvitas tiibadega ja proovis lennata.
Aastad läksid.
Ükskord, juba suureks kasvanuna, nägi kotkas taevas uhket lindu, kes ebatavalise graatsilisusega ületas tuuleiile, vahel ainult korraks suurte tiibadega lehvitades.
Lummatult küsis kotkas:
– Kes see on?
– See on kotkas, kõikide lindude kuningas. Ta kuulub taevasse.
Aga meie, kanad, kuulume maale – vastas talle naaber.
Ja nii elas kotkas nagu kana ja suri nagu kana, sest uskus, et pärineb kanast.
Meid ümbritsev mõjutab meid alati, tahame me seda või mitte.
Pidage meeles ka seda, et ümbritsevate piiratud veendumused ei pruugi üldse olla meie võimete kriteeriumiks.
Tõlkinud Ingrid Prass
CopyRight ©
Kommentaarid puuduvad