Paljud tunnevad tänapäeval elu mõtte kadumist, oma olemasolu lootusetust ja mõttetust. Eriti teravalt annab see tunda siis, kui maailmas toimuvad erinevad kataklüsmid, kriisid, pöördepunktid – mis hävitavad piinavalt ja valusalt vanu ettekujutusi maailmast.
Inimene pole veel kunagi nii sügavalt endasse sukeldunud kui praegu. Meile on avatud kõik infoallikad, et leida üles meie ainulaadsus ja kuuluvus. Kunagi varem pole meil olnud sellist jõudu ühiskonnast eralduda, olla vaba selle arvamusest, liikudes suurde maailma, üksi. Ühest küljest on see iseseisvus ja sõltumatus ning teisalt täielik üksindus: võib selguda, et keegi ei taha abikäsi ulatada.
*
Kommentaarid puuduvad