Elades läbi iga elu, mida oma teel kohtan, sain aru, kui ilus on minu enda oma.
Kaotades kõik kaotatu, sain aru, et sinu oma ei võta mitte keegi.
Püüeldes kujutletut, mõistsin, et pole kedagi, kes mõtleks sinu jaoks välja probleeme või raskusi.
Selle missiooniga saad sa ise suurepäraselt hakkama.
Lahked õpetasid mind kurvastama.
Kurvad õpetasid mind rõõmustama.
Head – kiitust ootama.
Halvad – imedesse uskuma.
Alatutelt sain teada, et saab olla aus.
Valetajatelt – et tõde on rahast olulisem.
Igavestelt hilinejatelt, et tähtis on olla kohal õigel ajal.
Õrnadelt sain teada, kui valus võib olla armastus.
Ustavatelt – et sõprus on rikkustest tähtsam.
Vannete andjatelt – et igaühel on oma usk.
Lubajatelt – et loota võib ainult enda peale.
Truudusetud õpetasid mulle truudust,
nõrgad – tugevust,
armastatud – valu,
mittearmastatud – läheduse ja kallis olemise tähtsust.
Vaadates lõputult valetajaid ja rahutuid mõistsin, et tahan midagi lihtsat ja tõelist.
Vaadates oma rikkusesse uppujaid, tahan olla hea ning lahke, mis on kallim kui aarded.
Vaadates, kuidas inimesed raiskavad oma ainsat elu, tahan ma elada sadu elusid, ühendades need ühes päriselus.
Kurvad õpetasid mind rõõmustama,
haiged väärtustama tervist,
surijad – hindama hetke.
Õppida võib palju kõigest ja kõigilt.
Kuid tugevus pole isegi selles.
Tugevus on õppida sadade elatud päevade jooksul saadud teadmisi lõpuks ka rakendama.
Kuni maailm kuulub ainult neile, kes on sellega rahul!
*
/Elmira Batajeva, psühholoog ja tervendaja/
***
Tõlkinud Ingrid Soosaar.
Kommentaarid puuduvad