Lõhislehine päevakübar, Rudbeckia laciniata, astriliste sugukonda kuuluv taim pärineb Põhja-Ameerikast, kus ta on laialt levinud nii Kanadas kui ka Ameerika Ühendriikides.
Euroopasse jõudis ta ühe esimese taimena Ameerikast.
1640.a. on märgitud, et ta kasvas kuningas Charles I aias.
Lõhislehine päevakübar „Goldball” on vana tuntud talulill.
Rahvapäraselt on teda kutsutud talijorjeniks.
Lõhislehine päevakübar ei ole mitte ainult suurepärane dekoratiivtaim. Temast saab ka rohelist värvi.
Lisaks on ta väga kasulik tervisele. Tema tervistavaid omadusi tundsid juba Põhja-Ameerika põlisrahvad, taime kodumaal.
Ta on sugulane meile hästi tuntud punase päevakübara (Rudbeckia purpurea) ehk punase siilkübaraga (Echinacea purpurea).
Lõhislehisel päevakübaral on erinevaid sorte.
Kõige tugevamaid raviomadusi omistatakse lõhislehise päevakübara sordile „Goldball”.
Ametlikus meditsiinis seda taime küll ei kasutata, kuid siiski on esile toodud tema teatud ravivaid omadusi.
Rahvameditsiinis ja homöopaatias leiab taim kasutust küll. Valmistatakse tõmmiseid, tinktuure, keeduseid ja salve.
Kasutada sobib õitsev ürt nii värskelt kui ka kuivatatult, aga ka juured.
*
USKUMUSED…
Täispikkuses näevad seda artiklit püsikliendi-paketi tellinud kasutajad.
Kommentaarid puuduvad