Lõhnav kummel, Matricaria discoidea ehk Matricaria suaveolens, on korvõieliste sugukonda kuuluv üheaastane rohttaim.
Kui mujal maailmas on veel teisigi kummeleid, siis Eestis kasvab ainult 2 liiki: teekummel ja lõhnav kummel.
Lõhnav kummel on teekummeli sugulane. Tal on samasugune lõhn, kuid tal ei ole valgeid keelõisi nagu on teekummelil.
Lõhnava kummeli õisikud meenutavad väikest rohelist õuna. Nii ongi üheks lõhnava kummeli väga laialt levinud nimeks saanud ubinhein, upininn, õunahein.
Veel tema rahvapäraseid nimetusi: seakummel, koerakummel, koerakommel, koerakusekummel, kummelihain, õuekummel, kammetee, kaamelihain.
Lõhnava kummeli kodumaaks peetakse nii Kirde-Aasiat kui ka Põhja-Ameerikat, kus seda taime rahvameditsiinis ka laialt kasutatakse. Aastal 1838. aastal mainis prantsuse botaanik A.P. De Candolle oma kirjeldustes lõhnava kummeli päritolupaigana Californiat. Seejärel kohati lõhnavat kummelit ka Berliinis ja Uppsalas. Pärast seda on lõhnav kummel kiiresti levinud ning tänapäeval leidub teda paljudes maailma maades. Eestis leiti seda esmakordselt 1857. aastal Tartust.
Kui teekummel on laialt tuntud ravimtaim, siis ka umbrohuna kasvavat lõhnavat kummelit kasutatakse rahvameditsiinis küllaltki palju, peamiselt välispidiselt, kuid teda saab kasutada ka seespidiselt.
Lisaks on temagi seespidise tarvitamise puhul vaja teatud ettevaatust. On piiranguid ja vastunäidustusi.
Ravilõhnalise kummeli eeterlik õli mõjub positiivselt inimese psühhoemotsionaalsele seisundile.
–
Kommentaarid puuduvad