Juba muistsetel aegadel peeti meditatsioon oluliseks, kuigi mingit peent ja erilist sõna selle jaoks ei leiutatud.
Seda kutsuti lihtsalt istumiseks… lihtsalt maa peal, mis on alati kõigi jaoks valla.
Istuti lihtsalt peale pikki tööpäevi või pärast väsitavat retke…
Istuti üksinda ja oldi lihtsalt tasa, sest oldi vastu peetud looduse karmusele ning saadud tema küllusest kasu.
Peale seda oli vaja puhata, kuid samal ajal oli vaja ka oma sisemusse vaadata, sest see aitas tajuda aja möödumist.
See aitas tasandada tööst tekkinud rahutust. Ja aitas tagasi pöörduda Tao vaiksesse puhtusesse.
Ning ka tänapäeval pole tegelikult mediteerimiseks vaja muud, kui vaid istuda ja vaiki olla.
Isegi (iseendas olles) lihtsalt aknast välja vaadates, kohvi juues, kõndides või mingit lihtsat tööd tehes võime mediteerida.
Võime seega mediteerida igal ajal ja igal pool, kasvõi 1 sekundi või siis natuke rohkem .
Kusjuures inimestel on sageli mediteerimisest vale arusaam.
Nad arvavad, et mediteerimiseks tuleb keskenduda ja mitte midagi mõelda.
Me ei saa blokeerida mõtteid ega emotsioone. Meil on neid vaja.
Probleem tekib aga pigem sellega seoses, et aju mõtleb tegelikult lakkamatult nagu “ahvi aju”, igasuguste suvaliste asjade üle, andes meile oma arvamusi.
Meil tuleb selle meie enda “ahvi ajuga” sõbraks saada. Banaan siin ei tööta.
Talle tuleb tööd anda, teda selleks treenides
Öelda talle: “Hei, sina, vaata, kuidas ma hingan! Näed, sisse ja välja, sisse ja välja…”
Tema vastab: “Hea idee!”. Ja jälgibki. Las jälgib.
Selle hingamise taustal aga võivad meile tulla suured mõtted.
Nii et vahel piisab ühest või mõnest hingamisestki.
Kõiksugused keerukad meditatsioonivahendid on välja mõeldud vaid seetõttu, et kaasaja inimese psüühika on muutunud keeruliseks.
Aga meditatsioon ei pea olema keeruline.
Seetõttu ei olnudki varasematel aegadel sellele nime antud.
See oli vaid istumine, mida igaüks tegi pärast pikka päeva.
Ei ole vaja midagi muud, kui vaid laskuda sügavasse sisekaemuse seisundisse, sest Tao on alati kõikjal ja koos meiega.
On vaja vaid vaikselt olemiseks aega võtta, et seda jälle mõista.
*
Kasutatud materjal:
“Igapäeva Tao”, tõlkinud Mats Ostam
Kommentaarid puuduvad