Muistsed ei lahutanud kunagi südant meelest. Iidsetes käsikirjades tähendavad need kaks üht ja sama.
Seda asjaolu tuleb ikka ja aina rõhutada. Sa hakkad iidseid käsikirju mõistma 100 korda paremini, kui pead meeles, et südant ja meelt peeti üheks.
Muistsed ei eralda meelt ja keha, nagu nad ei eralda ka mõtlemist tujudest ja tunnetest.
Nad ei eralda mõtet teost.
Nad ei eralda loogikat vahetust vaistust.
Nähes meelt südamega samatähenduslikuna, vältisid nad tuhandeid filosoofilisi probleeme.
Meie, kes me oleme unustanud, et süda ja meel on üks, suudaksime lahendada tuhandeid igapäevaprobleeme, pidades meeles ainsat sõna: SÜDA.
***
„Igapäeva Tao”, Tõlkinud Mats Ostam.
Kommentaarid puuduvad