Mets- ja soo-nõianõges. Üle 15 rahvaravi retsepti

**VASAKUL: Mets-nõianõges**; Ivar Leidus – Üleslaadija oma töö, CC BY-SA 3.0, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=26893216; **PAREMAL: Soo-nõianõges**; Ivar Leidus – Üleslaadija oma töö, CC BY-SA 3.0, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=27165322

Mets-nõianõges, Stachys sylvatica ja soo-nõianõges, Stachys palustris, on väga alahinnatud taimed.

Täpsemalt saab mõlema taime kirjelduse ja leviku kohta lugeda siit:

METS-NÕIANÕGES https://eseis.ut.ee/efloora/Eesti/species/988.html ja https://elurikkus.ee/bie-hub/species/7460?lang=et

SOO-NÕIANÕGES https://eseis.ut.ee/efloora/Aegna/species/989.html ja https://elurikkus.ee/bie-hub/species/7458

Peale selle, et nõianõgesed on ravimtaimed, on nad ka suve teise poole head meetaimed.

Lehti ja maapealseid osasid saab kasutada „soorohelise” värvi saamiseks.

Kuid taimed sobivad ka toidutegemisel.

Õisikuid ja lehti võib kasutada maitseainena kala töötlemisel.

Paksud mugulataolised risoomid (sisaldavad peamiselt tärklist) on söödavad keedetult (nagu kartul või spargel), neist risoomidest saab teha jahu (eelnevalt kuivatades ja jahvatades), mida on kasutatud leiva tegemiseks. Väljakaevatuna ja jahedas keldris või külmikus säilivad „mugulad” kuni 1 aasta.

Rahvaravis on kasutatud tervet ürti (õied, lehed, varred).

Nõianõgese ürt (maapealne osa) on mürgine (mets-nõianõgesel vähem), mistõttu seespidine kasutamine vajab ettevaatust. Ei ole soovitav seda tarvitada pikka aegaja suurtes annustes.