pixabay.com/photos/old-man-reader-thoughtful-people-3617304/

Kunagi ammu lugesin seda lugu:

Üks juba väga vana mees kolis suvilasse ja elas seal peaaegu aastaringselt.

Maja oli vana, ilma suurema remondita, talvel vähe köetud, aga mees ei kurtnud.

Kõik tööd aias tegi ta ise. Isegi kui lapsed ja lapselapsed talle abi pakkusid, keeldus ta sellest.

Tema lapsed teenisid aga palju raha, neil olid isaga suurepärased suhted ja nad küsisid talt pidevalt:

No miks sa kogu aeg selles suvilas elad? Ostame sulle hea korteri linna, kõigi mugavustega. Saad elama nagu normaalne inimene. Sa väärid seda lõppude lõpuks.”

Tema aga keeldus, öeldes, et tal on seal hea elu.

Nii elas ta seal edasi 12 aastat, kuid siis ühel päeval jäi ta haigeks.

Kellelgi tema sugulastest polnud aega teda külastada. Seetõttu viisid nad ta enda juurde ja kui ta toibus, veensid teda linna kolima: „Kes teab, mis veel juhtuda võib, ja kes sind siis selles suvilas aitama hakkab?”

Nagu lubatud, ostsid nad talle imearmsa korteri, tegid selles remondi, korraldasid kõik.

Kuid selgus, et linnast suvilasse jõudmine võttis kaua aega, see polnud eriti mugav ja ta hakkas seal üha vähem käima.

Kuid umbes aasta pärast uude korterisse kolimist haigestus ta uuesti, kuid ei saanud enam terveks ja suri.

.

Järeldus sellest loost oli mul alguses järgmine….

Vanaduses ei jää haigeks ja elab tervena see inimene, kes jätkab energia andmist, kes ei hakka norutama, vaid töötab edasi. See mees mõistis seda intuitiivselt, keeldudes kõigist mugavustest, elades maal. See motiveeris ja stimuleeris teda heas vormis olema.

Aga hiljem, aastate jooksul, avanes minu jaoks selle loo teine kiht…

Lõppude lõpuks oli just see lastepoolne heategu – mugava linnaeluaseme ostmine, püüdes kõigest väest päästa oma isa tööst ja ebamugavustest – see oli just see, mis saatis ta hauda. Hea pöördus lõpuks kurjaks.

Seda juhtub elus kogu aeg. Inimesed kipuvad oma headusega teiste inimeste ellu ronima ja siis nad ei saa aru, miks see ainult hullemaks läks.

Hiina filosoof, Meister Hong Zicheng soovitas tungivalt enne kellelegi teene tegemist teada järgmist olulist asja: “Lahkusega võib sageli kahju teha, nii et kui soovite head teha, mõelge hoolikalt.”

Millega siis täpsemalt arvestada tasub? Seadke end vähemalt teise inimese asemele, arvestage tema soovidega. Sellele pööratakse harva tähelepanu ja isegi heidetakse ette: “Vaata, mida ma tahan sinu heaks teha. Ja sina ikka vaidled, tänamatu!” Aga kas SEE toob midagi head?

***

Tõlkinud Ingrid Soosaar.

Sarnased postitused

Kommentaarid puuduvad


Postita kommentaar