Miks valib naine ikka ja jälle ebasobiva mehe, kellega abielu on võimatu?

On olemas üksindus, mida rahvasuus nimetatakse “vallalisuse krooniks”.

Sel juhul valib naine ikka ja jälle mehe, kellega ta abielluda ei saa, mingil põhjusel. Kas siis on see mees abielus. Või ei taha mees abielluda ja piinab naist. Või on tal probleeme, mis muudavad abielu võimatuks. Jne.

Miks siis valib naine sellise mehe, kellega abielu on võimatu?

Sest tegelikult ei taha ta perekonda luua. St alateadlikult ei taha seda, mitte teadlikult. Alateadvuses on keeld – isikliku õnne tabu.

Tekib ambivalentsus, duaalsus: naine tahab õnne ja perekonda! Kuid sisemine keeld, sisemine programm ei võimaldanud seda teha. Sügaval sisimas ta ei taha.

Ja lihtsaim viis on seda partnerile üle kanda. „Mitte mina ei taha abielluda. Mitte mina ei taha peret. Partner ei taha ega saa! Probleem on temas!”

Ei, kõige sagedamini – ei. See on just naine, kes ei taha, see ongi kõik. Põhjuseid on palju: halb isa, liiga hea isa, isa puudumine jne. Psühholoogid nimetavad palju põhjuseid.

*

Kuid on ka muid, filosoofilisi põhjuseid. Kõige sagedamini on sellisel naisel eesmärk teistes eluvaldkondades. Oluline on missioon, mis pole seotud perekonnaga.

Selline naine mõnikord lihtsalt ei tea, kes ta on. Ta ei tea enda hinda ja elab stereotüüpide vangistuses. Ja pidavalt tümitatakse teda küsimusega: „Millal sa oma elu ära korraldad?”

Korraldada oma elu – mõista, kes oled. Mis sind tegelikult köidab. Miks sa alateadlikult ei taha abielluda, perekonda luua, elada nagu kõik teised?

Miks valid teadlikult “katkised” ja “vigased” objektid (kaaslase), saboteerid oma “naiselikku õnne”, nagu teised seda nimetavad?

Ja tasub vaid naisel mõnikord mõista, kes ta on ja mida ta tegelikult tahab, ning ta leiab oma armastuse. Oma inimese. Kuid alles pärast seda, kui ta saab aru oma eesmärgist, missioonist; kui ta tunnistab endale, et ei taha abielluda. Ja teeb jõupingutusi, et mitte abielluda.

Aga selleks on vaja sobimatut objekti, kellest ei saaks abikaasat.

Isiklikus elus korduvad olukorrad võivad viidata vastumeelsusele abielluda ja pere luua. Ja viidata olulisele isiklikule missioonile selles maailmas.

*

Kuid me elame stereotüüpide vangistuses. Ja naisele õpetatakse “suhteid looma”, “õiget meest valima”…

Aga ta peab ennast mõistma ja ennast realiseerima. Ta peab mõistma, mis on tema missioon.

Kuid seda ei õpeta tavalised “psühholoogid”. Sest ka nemad ise on stereotüüpide vangistuses …

/Anna Kirjanova, psühholoog/

*

PS! Ilmselt kehtib sama nähtus siiski ka meeste puhul (tõlkija märkus).

Tõlkinud Ingrid Soosaar.