Seda Vanarahva jaoks erilist nõiataime praegu peaaegu ei tuntagi. Selle taime puhul on nii maagilised kui ka raviomadused omavahel tihedalt põimunud. Võib järeldada, et taim on kange. Tavaliselt teavad inimesed vaid seda, et see taim on kange murus umbrohuna levima.
Igihaljas harilik maajalg, Glechoma hederacea, on rohkem tuntud rahvapäraste nimedega: kassiratas, pinipuss, maa-aluserohi, roosirohi, paistetuserohi, seamuru. Soomes on tema nimetusena kasutusel: maahumal.
Levinud peaaegu kogu Euroopas, pärismaisena, kuid laialdaselt ka Ida-Siberis, vähem Lääne-Siberis, tulnukana esineb Kaug-Idas ja Põhja-Ameerikas. Põhja-Ameerikas on ta võõrliigina peaaegu kõikjal naturaliseerunud. Eestis sage, harvem esineb Hiiumaal ja Vormsil.
Pärisniitudel, laane- ja salumetsades, sageli parkides, veekogude kallastel, teeservadel, aedades, ka umbrohuna põllupeenardel. Eelistab parasniiskeid toitainerikka mullaga varjukamaid kasvukohti.
Pioneerliigina võib kiiresti katta taimestumata alasid. Maajalg võib moodustada tiheda maas roomava vaiba, mis muru lämmatab. Kauni läikiva tumerohelise lehestiku tõttu sobib parkidesse kattetaimeks. Kasutatav ka ripptaimena. Õitseb peaaegu suvi läbi.
Hea meetaim. Lõhnab vängelt, on iseloomuliku lõhnaga.
Sobib kasutamiseks köögis. Maitse meenutab münti, musta sõstart ja veidi tüümiani. Noori lehti võib kasutada maitsetaimena kõikides roogades, kus muidu kasutatakse münti või tüümiani. Eriti hästi sobib tomati-, kana- ja lambaliharoogade maitsestamiseks. Kasutatakse kuivatatud taimest tehtud pulbrit. Vanasti lisati maajala lehti õllele humala asendajana.
Nimed maa-aluserohi, roosirohi ja teised seesugused viitavad ka taime kasutamisele rahvameditsiinis. Ametlikus meditsiinis kasutatakse teda Prantsusmaal ja Saksamaal.
Peab teadma, et maajalg on küllaltki tugevatoimeline arstim ja temaga ei või liialdada.
Taim on vähesel määral mürgine, rohke esinemise korral karjamaal võib eriti lehmadele (elu)ohtlikuks muutuda, kuid ka hobustel võib tulla probleeme. Täiskasvanud inimesel on raske niisama lihtsalt mürgistust saada, sest vaevalt ta sööb seda taime kilode kaupa, kuid kuna iga inimene on erinev, siis ka doos, mis sobib ühele, et sobi teisele. Seega tuleb taime kasutada ettevaatlikult, doose järgides!
Kuid välispidiselt võib taime rahulikult kasutada.
*
MAAJALG KUI NÕIATAIM…
Kommentaarid puuduvad