Tegi kord antropoloog Ubuntu hõimu lastele Aafrikas ettepaneku mängida ühte mängu.
Ta asetas puu ette maha korvi puuviljadega ja pöördus laste poole:
„See teie hulgast, kes esimesena puuni jõuab, saab kõik need magusad puuviljad endale”.
Kui ta jooksu alguseks märku andis, haarasid lapsed üksteisel tugevasti käest kinni ja jooksid koos.
Aga pärast istusid nad koos maas ja nautisid maitsvaid puuvilju.
Jahmunud antropoloog küsis: „Miks te koos jooksite?”
Lapsed vastasid: „Obonato. Kuidas saab nii, et üks on õnnelik, kui teised on kurvad?”
„Obonato” tähendab nende keeles: „Ma eksisteerin, sest me oleme meie.”
(Tõlkinud Ingrid Soosaar)
Kommentaarid puuduvad