Niisiis… inimene sureb.
Surm on lihtsalt üleminek ühest olekust teise.
Täpsemalt – enne seda oli meie teadvus füüsilisesse kehasse “fikseeritud”.
Aga kohe pärast surma saab peamiseks üks meie “madalamatest” peenkehadest – astraal(keha), kus inimene viibib mõnda aega.
See aeg on vajalik lähedaste inimeste ja armsate paikadega hüvasti jätmiseks, elatud elu taas mõistmiseks.
Astraalkehast saab hästi tunnetada füüsilist maailma, näha oma lähedasi ja mõista, mis on nende hinges.
Aeg vahetult pärast inimese surma on väga vastutusrikas periood. Just siis otsustatakse hinge jaoks palju olulisi asju.
Näiteks kas ta suudab kiiresti ja lihtsalt “madalamad” kestad ära visata ja liikuda Teise Maailma.
Või ootavad teda ees mingid raskused..
*
Kommentaarid puuduvad