Reinkarnatsiooni teooria, millesse uskusid meie esivanemad (aarialased) ja nende järeltulijad – hindud, vanakreeklased jne ütleb, et igaüks meist kehastub Universumis väga palju arv kordi, arenedes lihtsamatest eluvormidest (nagu mineraalid) ja lõpetades inglite, planeetide, jumalatega.
Ja selles ahelas on planeedid, sealhulgas meie Maa, elavad eluvormid, arenenumad kui inimesed.
Isegi väliselt sarnaneb Maa inimesega – selle kehal on vohavad kohad, limased ja kuivad alad jne. Pole ime, et meie esivanemad nimetasid maad Emakeseks Maaks.
Praeguseks teaduses levinud arvamus planeedist Maa kui elusolendist põhineb puhtalt inimese psühholoogial. Selline “inimesekesksus” on viinud teaduse tupikusse – nii planeedi suhtes kui ka loodusseaduste tundmisel.
Sellegipoolest on paljud teadlased ja filosoofid siiski jõudnud järeldusele, et planeet on elus organism. Maaga on võimalik ja vajalik luua kontakt ning suhelda temaga.
Ka teosoof Helena Blavatsky kirjutas elavatest planeetidest.
Nii nagu enamus inimese füüsilisi haigusi saab alguse energeetilistest häiretest astraalsel tasandil, nii ka Maal. Praeguseks väga haige planeet Maa seis on just täpselt selline, mis viis ka Atlantise hukule. Kas kõik kordub?
Mida saame meie Maa heaks teha?
Tuleks kardinaalselt muuta neid arengusuundasid, mis inimkonnal siiani olnud on. Eelkõige aga harida põlvkonda, kes lähtub vaimsetest väärtustest.
Kõigest põhjalikumalt allpool…
*
Kommentaarid puuduvad