Kõndis kord rüütel kõrbes. Pikk oli tema tee.
Teel kaotas ta hobuse, kiivri ja varustuse. Ainult mõõk oli alles.
Rüütel oli näljane ning janu piinas teda.
Äkki nägi ta kauguses järve.
Ta kogus oma viimased jõuvarud kokku ja ligines veele.
Kuid otse järve kaldal istus 3-pealine lohe.
Rüütel haaras mõõga ja hakkas kõigest jõust lohega võitlema.
Taples ühe päeva, ja teise. Raius lohel kaks pead maha.
Kolmandal päeval kukkus lohe jõuetult kokku. Rüütel aga nõrkenult tema kõrvale, suutmata enam jalgel seista ja mõõka hoida.
Ja siis küsis lohe veel viimase jõuga: „Rüütel, aga mida sa üldse tahtsid?”
„Vett juua,” vastas rüütel.
„No aga joonud siis…”
.
Tõlkinud Ingrid Soosaar.
Kommentaarid puuduvad