On silmad hämaras pilk tumm
ning kaamosest mustad ripsmed
sirutumas helkleva taeva poole
sealt õnnistavaid pärleid sirgselgselt
voolamas on alla ükskõikselt ja ühte
lendlevad maailma kuduvad ämblikud
nagu uinuvad kaunitarid ikka ja jälle
üle näo iiliti pilk udu sees sahisemas
langevaid lehti kui hingi lennutab kurg
kuldkollases varjus …toonela jõel
kusagil lõpmata kõmiseb ajatu trumm
/I.P./
Kommentaarid puuduvad