Esivanemate jaoks on alati suurt tähtsust omanud suguvõsa, hõim, pärilikkus ja traditsioonid, mida on põlvest põlve edasi antud.
Selgub, et paljuski on inimese elu määratud mitte ainult tema sünni ja saatusega(programmiga), vaid ka esivanemate pärandiga.
Kes ei teaks selliseid lugematuid näiteid elust, kus keegi kurdab nii:
– „Juba minu ema ja vanaemaga oli nii. Ning oli ka enne neid.”
– „No ei oska keegi meist endale meest leida.”
– „Ükski mees ei jää püsima. Mitte kellelgi. Kõik lasevad jalga.”
– „Me kõik oleme sellised.”
– „Kõik läheb lõpuks alati nii.”
Sellist nähtust kiputakse nimetama suguvõsa needuseks.
Need on omamoodi traumad. Pärilikud traumad. Suguvõsa karma.
Mida siis teha. Mis aitaks?
VAATA SIIT ARTIKLI JÄRGMISI OSASID: 1. osa, 2. osa, 3. osa, 4. osa, 5. osa, 6. osa.
Kommentaarid puuduvad